Mordvamaal toimus taas rahvapalvus Rasken ozks

Mordva vabariigis Bolšeignatovi rajoonis Tšukalo (vn Tšukalõ) külas tähistati ersade tähtsaimat rahvuspüha Rasken ozks –rahvapalvust (Раськень озкс). Üle kolme aasta toimuv palvus kogus kokku ersad, kelle jaoks ersa kultuur elab hinges, mitte muuseumis. Räägitakse, et toorama-pasuna häält, mis üle Tšukalo väljade kajab, kuulevad ersad kogu planeedil.

Ersade põline rahvuspüha tähistamise traditsioon, mis keelati 17. sajandil, kutsuti uuesti ellu 1990. aastatel ersa keele päästmise fondi initsiatiivil. Kohalikud võimud ja eriti õigeusu kirik olid esialgu traditsiooni taastamise vastu, hiljem aga on palvuse korraldamist toetatud. 2004. aastast on ersade rahvuspüha riiklik tähtpäev, nagu ka näiteks mokšade akša kelu ja tatarlaste sabantui. Algselt ersa rahvusaktivistide poolt korraldatud rahvuspüha tähistamine on aina enam läinud riigivõimude kätte, kes omakorda määravad ja kontrollivad  ürituse sisu.

Sedapuhku viis see terava konfliktini jõustruktuuride (FSB) ja ersa rahvusliku liikumise liidrite vahel. FSB esindajad tõmbasid maha ersa rahvuslipu, aktivistidelt korjati ära rahvuslipud ja plakatid.

„Ma olin koos ersade injazori, praeguse auesimehe Kšumantsjan Pirguži (vn Grigori Mussaljov) Saranski bussijaamas. Meie juurde tuli kaks inimest, kes esitlesid end FSB töötajatena. Nad küsisid, mis meil kaasas on ja kontrollisid meie asju. Meil olid plakatid, mille kirjas “Me mäletame Albert Razinit” ja “Palvusel ei tantsita”. Ütlesin neile, et ei tohi meid segada, see on ersade palvus ja meie ei sekku venelaste asjadesse, nende usuküsimustesse,“ rääkis üks ersade rahvusaktiviste uudisteportaalile Idel.Реалии. 

Üldse oli üritusel väga palju FSB töötajaid ja politseinikke, lisaks ihukaitsjatele, kes ümbritsesid vabariigi juhte.

Seega on võimude korraldamisel rahvast ühendavast palvusest ja sellega kaasnevatest rituaalidest saanud rahvapidu, mille põhiosaks on laulud ja tantsud. Pakutakse rahvuslikku käsitööd ja rahvustoite. Müügipunktides pakutakse kõike alates riietest lõpetades toiduainetega. Endistest aegadest on jäänud on kolme meetri kõrguse vahaküünla süütamise traditsioon, palvus ersade peajumala Ineškipazi poole ja rituaalne ringkäik. Ringkäigu ajal puistavad üle vabariigi ja väljastpoolt vabariiki kohale sõitnud ersad oma kodumaalt toodud mulda. Samuti ohverdatakse härg, kes süüakse ära koha peal.

Erinevalt esimestest üldrahvalikest palvusest viibis tänavu kohal Mordva vabariigi juhtkond, eesotsas riigipea Artjom Zdunoviga. Ta õnnitles kogunenuid tähtsa peopäeva puhul ja autasustas tublimaid ersasid, kes on teinud palju tööd oma rahva kultuuri ja traditsiooni säilitamiseks.

Rahvuspüha külastanud Vene Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni president, senaator Pjotr Tultajev märkis, et ersade rahvuspüha pole mitte ainult rahvarõivad, laulud ja tantsud, vaid püha  tekitab noorte seas huvi oma keele- ja kultuuri juurte vastu, samuti tugevdab riigi rahvuslikku ühtsust, mis võibolla ongi kõige tähtsam.