Jäta menüü vahele
17.07.2019

Mordvamaal peeti ersa palvepüha Rasjkenj Ozks

Foto: Heiko Kruusi
Pilt peo näidendi vormis etteastest, kus astusid sõnavõttudega üles ersa ajaloolised kangelased. Foto: Heiko Kruusi

13. juulil peeti Mordvamaal taas ersa rahvapalvust Rasjkenj Ozks, mis viiakse läbi põlise traditsiooni järgi Bolšeignatovski rajoonis Tšukalõ küla lähistel maalilisel aasal. See on ajalooline paik, kus kunagi toimusid ersade ja nogaide vahelised lahingud. 

Rasjkenj Ozks on ühteaegu nii usuline kui ka rahvuspoliitiline sündmus. Rasjkenj Ozks tõlgitakse kui rahva või suguvõsa palvus. Ersa keeli on rasjke – rahvas, suguvõsa, oznoms – palvetama.

Aastasadu tagasi peeti seda püha siis, kui uus põlvkond oli suureks kasvanud, umbes iga 25 aasta järel. Rahvas tuli kokku, toodi ohver ja paluti jumalatelt õnnistust ning arutati rahva elus olulisi küsimusi. Algselt toimus ersade ozks kuni 1629. aastani, mil see keelati tsaari ukaasiga. Traditsioon taastati 1990ndatel ning nüüd tullakse kokku iga kolme aasta tagant.

Eestist osalesid palvepühal Kauksi Ülle ja Evar Riitsar ning ka 11-liikmeline reisiseltskond. Eestis tegutseva ersa kultuuriühingu Sjatko eestvedaja Natalia Abrosimova, kes kogu perega võttis osa ka peo korraldamisest, kinnitas: “Meil ersadel on ülihea meel, et ozksil osalesid ka setod ja Eesti delegatsioon. See andis peole rahvusvahelise staatuse.”

Nataliale läks hinge Ozksi rituaalne avamine, pöördumine ersa jumalate poole, kus lõi kaasa väga palju rahvast, hõigates käsi üles tõstes ”Paz changodtj”. Avamisel süüdatava suure küünla valamiseks sulatatati tema sõnul vaha kaks nädalat.

Sündmuse avamine. Foto: Heiko Kruusi

Põnev oli ka näidendi vormis etteaste, kus võtsid sõna sellised tuntud ajaloolised suurkujud  nagu skulptor  Stepan Erzya, keelemees Anatoli Rjabov, folklorist Vladimir Romaškin ja paljud teised. Igaüks ütles rahvale edasi selge, tugeva mõttega sõnumi, kõneldes sellest, mida ta ise ersa rahva heaks on teinud  ning mida rahvas peaks püsimajäämiseks ette võtma.

Sündmusel esines nelja lauluga ka tuntud ersa meestelaulu traditsiooni hoidev ansambel Toorama, kelle etteaste oleks paljude osalejate meelest võinud pikemgi olla.

Eesti delegatsioonile tegi rõõmu see, et omavalmistatud rahvarõivaste konkursil võistlejate arv iga aastaga suureneb, noored osalevad tervete perekondadega. See kord oli neid eriti palju.

Kõik osalejad (sh eesti delegatsioon) olid toonud sündmusele kaasa oma kodupaiga mulda.

 

Eesti delegatsioon. Foto: Heiko Kruusi

 

Sündmuse videot saab näha siin.