Massikommunikatsioonivahenditest ja keele püsimisest maailmakongressil

VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi neljast teemasektsioonist valisin uudishimust Sven-Erik Soosaare modereeritud “Massikommunikatsioonivahendid”, kus käsitleti kolme põhisuunda: traditsiooniline ajakirjandus, sotsiaalvõrgustikud ja keeleressursid infotehnoloogias.

Olulisim, mida kõik esinejad rõhutasid, oli keele kasutamise tähtsust tavaelus. Sest vaid juhul, kui me saame oma (ema)keelt rääkida nii kodus, koolis kui ka poes ning lugeda omakeelseid uudiseid, saab meie keel püsida. 

Ungari esindaja rõhutas eraldi ka perekonna rolli keele säilimisel – isegi kui pere elab keskkonnas, kus räägitakse teist keelt, on oluline lapsega rääkida oma keelt. Seda isegi juhul, kui ema ja isa on erinevatest rahvustest. 

Vikipeediast Võrus ja Komis

Võrukeelne vikipeedia (mis tegelikult hõlmab mulgi-, tartu-, setu- ja võrukeelseid artikleid) on soome-ugri suurim omakeelne platvorm, mis koondab ca 5700 artiklit. Suuruselt järgmised on komi– ja udmurdikeelsed platvormid. Teemaistungil osalenud pidasid vikipeedia mõjuvälja väga oluliseks – esmalt, et informeerida maailma nende keelte olemasolust, kasvatada  nähtavust, olla noortele kasutatav ja atraktiivne. Ka keelekorpuse loomisel on see hetkel parim allikas.

Arutati keeleterminoloogia teemadel – kuidas saadakse uusi sõnu või vasted kaasaegsetele sõnadele, mis aitab neid keeles elus hoida. Võru keele puhul toimub see nii, et eestikeelset sõna muudetakse vastavalt võru keele reeglitele, kasutatakse rahvusvahelist sõna või luuakse täiesti oma uus sõna. Esile toodi eesti keele sõnavõistluseid. Nenditi, et keele areng on pikaajaline protsess ja sellega peab järjepidevalt tegelema.

Teemaistung kulges positiivses võtmes, muuhulgas esitleti mitmeid edulugusid. Komis on rahvuskeele esiletõus olnud ehk kõige märkimisväärsem. Kandev roll on selles IT arengul; eesmärgiks on võetud täisfunktsionaalne komi keel – see on ka riiklikult toetatud: komi ja vene keeled on riigikeeltena võrdsel positsioonil. Komi RV internetileheküljega on igapäevaselt seotud kuus inimest, kes tõlgivad kogu sisu paralleelselt ka komi keelde, töötab keelelab, toimuvad komi keele kursused õpetajatele ja seda kõike tasuta. Toetatakse komi keele õppimist ka väljaspool Komimaa piire.

Liivi keel tuleb lauldes

Liivi keele instituut teeb liivi keele säilitamise suunal palju tööd. Hetkel on liivi keele kõnelejaid ca 20, sada aastat tagasi oli neid aga 1500 ringis. Ühismeedias on instituudil ka oma kanal Līvõ Kēļ ning veebilehel on avalikult kasutamiseks väljas liivi-eesti-läti sõnaraamat. Avaldatud on ka 7 õppevideot, mille kaudu saab keelt õppida laulude abi. Veebi võimalustele lisaks kasutatakse ka avalikku ruumi, sest kohanimede tõlkimine liivi keelde liivi piirkondades aitab kasvatada rahvuslikku identiteeti. 

Häid sõnumeid oli oma ettekandes tuua vepsadel. Sest ehkki vepsa keele väljasuremisest räägitavat juba ammu, ei ole seda siiani siiski juhtunud. Alles on ca 6000 vepsalast, 40 000 inimest on veebipõhise vepsa grupi liikmed. Omakeele püsimajäämise põhjusena näevad vepsad muuhulgas ka seda, et nad köitvalt osanud hoida nii oma kultuuri ja kui ka selle saladusi – ühtekuuluvust looduse, kodu ja saunaga. Vepsa esindaja sõnul ongi külade püsimajäämisele oluline roll just turismil.

Haarava esitluse tegi ka esineja, kes kõneles kreewing.com näitel võimalusest veebiturunduse kaudu taasluua ja laiemalt tutvustada juba ajalukku läinud keelt ja kultuuri. Toodud näidete põhjal veendusime, et ettevõtmist ongi juba saatnud märkimisväärne edu.

Tehtud ettepanekud:

• Luua ühiskonnas vajadus nende keelte järele. Võtmelahendusena nähakse kuulutuste ja reklaami avaldamist vastavas keeles – see mõjutab ühiskonda ja muudab keele nähtavaks. (komi näide) 
• Vana keele tutvustamisel on nii traditsiooniline ajakirjandus kui kaasaegne meedia ülioluline. Siinjuures on tähtis enda jaoks määratleda massimeedia – mis see üldse on ja kuidas info tegelikult levib. Võtmetegurid on lugude jutustamine, ristkommunikatsioon ja kanalite kasutajate arvu suurendamine (kreevingi esindaja ettepanek).
• Ühine digitaalne veebilinkide kogu (veebilehekülg) ja ühismeedias kasutatav teemaviide, mis seoks omavahel soome-ugri rahvaid.

Kokkuvõttes leiti, et digitaalsed tehnoloogiad mõjutavad tänapäeval väikekeelte arengut ja eluspüsimist väga. Enamikul soome-ugri rahvastel on need võimalused täna ka olemas ja neid kasutatakse.

Paneeli lõpparuanne valmib eraldi, kuid Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteele tehakse täiendavalt ettepanek populariseerida nii traditsioonilise kui kaasaegse meedia vahendeid. See omakorda võimaldab teha koostööd nii rahvaste kui riikide tasandil, kasvatades samas ka rahvaste eneseteadvust ning aitab kaasa keele ja kultuuri säilimisele. Helge ja tulevikku vaatava ettepanekuna tegid komid ka ettepaneku hakata välja andma Fenno-Ugria Auhinda, millega tunnustada aktiivsemaid rahvaste eestkõnelejaid, pakkudes sel viisil väikekeeltele moraalselt tuge.

Teemaistungit kuulas maailmakongressi vabatahtlik Ingrid Mald