Maailmakuulus juveliir sai lüüdikeelse mälestustahvli

10. juulil tähistati Karjalas Jalguba külas (karjala Jallaht’) kalurite päeva. Karjalastele peaaegu rahvuspüha staatuses tähtpäeva peeti pidupäevale kohaselt: kõlasid muusikalised etteasted, tegutsesid müügiletid ning asula administratsiooni esindajad jagasid õnnitlusi. Peo üks tipphetki oli aga mälestustahvli avamine. Nimelt kinnitati kohalikule muuseumihoonele Jalguba põlisele asukale – kuulsa Peterburi Fabergé kullasepaäri meisterlikule juveliirile Mihhail Perhinile (1860–1903) pühendatud seinaplaat.

Mihhail Perhin

(vn Михаи́л Евла́мпиевич Пе́рхин) oli Vene impeeriumi juveliir. Ta sündis Okulovskajas Olonetsi kubermangus (praegune Karjala Vabariik). Ta omandas 1884. aastal käsitöömeistri kvalifikatsiooni, kolis seejärel Peterburisse ja asus tööle Fabergé kullassepaäris. 
1886. aastast alates oli ta üks kahest Fabergé peajuveliirist. Kõik tolleaegsed olulised tellimused, sealhulgas mõned keiserlikud lihavõttemunad, nn Fabergé munad, valmistati just Perhini juhtimisel. Tema perioodi peetakse läbi Fabergé ajaloo kunstilises plaanis kõige uuenduslikumaks, sest Perhin kasutas oma töödes erinevaid stiile uusrokokoost renessansini. 
Muide, kas teadsite, et Fabergé juveeliäri asutaja Gustav Fabergé sündis Pärnus?

Tähelepanu väärib see, et tahvli tekst on nii vene keeles kui ka karjala keele lüüdi murdes. On ju Jalguba lüüdikarjala küla, kus elavad nüüdki nende järeltulijad. Ka Perhin ise on pärit lüüdi perekonnast. Nii on mälestustahvlil tekst: “Kezakuun 3. päiväl vuodel 1860 D’allahten küläs rodiihe suur’ lüüdilainen kuldsepp, “Faberžen kodin” piämuaster’ Perhinan Mihal” (juunikuu 3. päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal / sõnastus muutmata – toim.).

Avamisel kõneles lüüdikarjala seltsi esimees Lidia Konovalova, küla noored etendasid stseeni Mihhail Perhini elust. Sümboolne on ka see, et tahvli paigaldas hoonele teine tuntud lüüdikarjalaste esindaja, jutuvestja Anna Vasiljevna Tšesnokova pojapoeg Valeri Mihhailov. 

Kuulsa juveliiri mälestuse jäädvustamise idee algatajad on erinevate rahvusorganisatsioonide esindajad – lüüdikarjalased, poolakad ja eestlased, vabaühenduste aktivistid, aga ka rühmitus “Karjala keelele  ametlik staatus Karjalas” (Карельскому языку – официальный статус в Карелии). Koos muuseumi esindajatega arutati mälestustahvli paigaldamist ning saadi selleks ka Zaozerski administratsioonilt luba.

See on on uue algatusrühma esimene samm maailmas kuulsust saavutanud kaasmaalase mälestuse jäädvustamiseks. Rühma kavas on teisigi projekte, mis mitte ainult ei populariseeri Perhini elu, loovust ja tööd, vaid loovad eeldused inimestes huvi äratamiseks  karjala külade, karjala kultuuri, aga ka karjala keele vastu.