Liivi meel ei ole kadunud veel

Liivi päeva avamine. Foto: Zane Ernštreite

2.-3. augustini toimusid Irēl (läti keeles Mazirbē) Liivi rahvamaja 80. sünnipäeva pidustused. Esimesel päeval toimus konverents, mis põhisoas tutvustas aasta tagasi asutatud Läti Ülikooli Liivi instituudi töid ja tegevusi. Valts Ernštreitsi ettekandest selgus, et Liivi instituut tegeleb lisaks liivlaste uurimise, ka teiste läänemeresoome keelekildude (leivude, lutsi ja kraasna maarahva) uurimisega.

Veel on palju tähelepanu pööratud liivlaste kultuuriruumi saamiseks UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Samuti on arendatud koostööd kveenide, saamide ja setodega. Konverentsi alguses pidas  tervitava ettekande Eesti Vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas, kes rääkis liivlastest kui eestlaste lähimast hõimurahvast, kelle olemus ja tähtsus on kogu aeg muutunud. Samuti rõhutas ta Eesti tehtava hõimutöö olulisust. Lisaks andis ta liivi aktvistidele üle EV kultuuriministeeriumi tänukirjad.

Hingeliselt ülevaim hetk aga saabus siis kui ansambli Līvlist juht Linda Šarkova esitas konverentsil lutside rahvalaulu. Konverentsist võttis rohkesti osa liivi keele ja kultuuri huvilisi, kellest nii mõnigi tuli päris kaugelt. Näiteks liivi keele populariseerimise ja õppimisega tegelev eestlane Olavi Kelle saabus Kanadast.

Õhtul toimus Läti ja Eesti koostööprojektina sündinud lavastuse “Esimene, kes läheb” etendus.  Rahvast oli Liivi rahvamaja saal puupüsti täis, ehk siis u 300 inimestEtendus vaatles Eesti ja Läti poliitikat liivlaste suhtes pea 100 aasta jooksul ning mõtiskles liivla(u)se tähenduse üle. Lõpus jäi õhku küsimus rahvuste kaduvusest, kas see on lõplik?

Liivi rahvuspüha väisas ka Eesti kultuuriminister Tõnis Lukas, kes andis ühtlasi tublimatele liivi aktivistidele üle kultuuriministeeriumi tänukirjad. Foto: Zane Ernštreite

Liivi rahvamaja taasavamise päev, mida peetakse iga aasta augusti esimesel laupäeval, on saanud liivlaste rahvuspühaks. Ja tõepoolest, juba varahommikul võis märgata liivi rahvuslippe lehvimas paljudel majadel ja autodel,  võrreldes varasemate aastatega tunduvalt enam. Liivi lipust on kujunenud piirkonna identiteeti rõhutav sümbol ja seda oli uhke vaadata.

Päeva esimeseks ürituseks oli jumalateenistus Mazirbe kirikus. Peab tunnistama, et kohalikke inimesi oli kirikusse sedapuhku kogunenud üllatavalt vähe. Ligi pooled kirikulistest moodustasid eestlased ja soomlased. Sellest tulenevalt pidas ka kirikuõpetaja läti- ja ingliskeelse jumalateenistuse. Liivi keeles kõlas vaid meieisa palve. Nii on olnud ka varasemalt, kuid inimesi on olnud kirik täis ja jumalateenistuse keeleks on olnud saksa keel, liivi keelest rääkimata.

Eesti delegatsioon liivi päeval. Foto: Zane Ernštreite

Peale jumalateenistust toimus rahvuspüha avaüritus, mida nagu ikka korraldati tähtsaima soome-ugri rahvaste koostöö sümboli – Liivi rahvamaja ees. Kõigepealt kõlasid läti ja liivi hümnid. Siis aga etendasid 25. korda toimunud liivi laste keelelaagrist Mierlinkizt – Merelinnud osavõtjad 6. augustil 1939. aastal toimunud liivi rahvamaja avamist. Etenduse lõpetuseks kandsid lapsed ette liivlaseks olemise vande. Järgnesid Liivi Liidu– Līvõd Īt esimehe Ieva Ernštreite, Eesti suursaadiku Arti Hilpuse, Soome suursaadiku Riitta Korpivaara, Ungari Inimressursside ministeeriumi aseministri Csaba Latorcai, samuti Kuolka omavalitsuse, UNESCO Läti esinduse ja Läti vabariikliku rahvakultuurikeskuse esindajate tervitused.  Suurima aplausi sai Arti Hilpus, kui ta kutsus liivlaste esindajaid Tartus 2020. aastal toimuvale 8. soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Pidulik üritus lõppes uhke protsessiooniga mere äärde, mille käigus ohverdati merejumalale tammepärg.

Päeval järgnes Liivi kultuurikeskuse 25. sünnipäeva tähistamine, mida tehti keskuse juhataja Gundega Blumberga eestvedamisel. Kultuurikeskuse praeguseks funktsiooniks on liivlaste tänapäevase ajaloo talletamine ja uurimine, samuti  liivluse populariseerimine ja raamatute kirjastamine. Samal ajal algas kontsert, kus külalistest astusid üles Ungari rahvatantsijad, laulukoor Soomest ja koguni kolm rahvatantsuansamblit Eestist. Liivlaste ansamblitest esinesid Līvlist Riiast, Rāndalist Ventspilsist ja Laula Kūolkast.

Läti president Egils Levits. Foto: Zane Ernštreite

Õhtul külastas liivlaste rahvuspüha ka vastvalitud Läti president Egils Levits, kelle kõnest võib välja tuua kaks juhtmõtet. Esiteks, et tuleb tegeleda liivlaste vaimse pärandi säilitamisega, teiseks tuleb tegeleda liivi mõju teadvustamisega Lätis. Egils on liivlaste seas kõrgelt hinnatud, sest tema eestvõttel on liivlased kirjas ka praeguses Läti põhiseaduses.

Sedapuhku oli Liivi Liit korraldanud päris uhke Liivi rahvuspüha tähistamise. Rahvast oli palju, meeleolu oli pidulik. Liivluse väärtustamist oli märgata kõikjal, isegi külapoel lehvis liivi lipp ja liivi raamatute, samuti käsitööga kaubeldi innukalt. Oma toodetega olid väljas nii kohalikud, kui ka Kūolkast ja Ventspilsist tulnud kaupmehed. Konverentsi ettekannetest selgus, et levima on hakanud liivikeelsed kohanimede ja teisedki sildid. Seega võib öelda, et liivi pärand on saanud ka osaks kohalikust turismist. Võimalik, et liivlaseks olemine muutub veelgi populaarsemaks, sellest annab tunnistust näiteks laste keelelaager, kust võttis osa särasilmseid noori, kes olid osalenud ka varasemates laagrites. Tundub, et liivlaseks  olemine on edukalt pärandunud põlvest-põlve. Ainukese murekohana aga täheldasin, et liivi keel ei kõlanud üheski tervituses, kõnest rääkimata. Ta kõlas vaid lauludes ja luules. Sedapuhku ei olnud ka kohal Eesti keeleteadlast Tiit-Rein Viitsod, kes tavapäraselt on ikka liivikeelse kõne pidanud ja natuke ka kohalikke vähese liivi keele kõlamise pärast noominud.

Eestlasi ja eesti keelt oli kuulda aga päris palju. Lisaks uudistajatele ja kultuuriprogrammist osavõtnutele võis kohata advokaat Maria Mägi, kunstiajaloolast Krista Kodrest, teadusajakirjanik Indrek Rohtmetsa, arhitekt Emil Urbelit, näitlejat Sulev Tepartit jt.

Loodetavasti võtavad eestlased järgmistest liivi päevadest osa sama arvukalt kui tänavu ja ehk on ka siis liivi keelt rohkem kuulda. Samuti loodan, et liivlaste esindus jõuab.ka soome-ugri rahvaste maailmakongressile

Viimase, 2011. aastal  toimunud rahvaloenduse andmetel oli Lätis 250 liivlast. Nende seas neid, kes oskavad liivi keelt kirjas ja kõnes, kes õpivad liivi keelt, ja selliseid, kes ei oska liivi keelt, kuid on oma päritolus ja identiteedis kindlad.

Artikli autor:
Jaak Prozes
MTÜ Fenno-Ugria Asutuse nõunik

Liivlastest, nende keelest ja nende tänapäevastest tegemistest saab teada:

http://virtuallivonia.info/
http://www.livones.net/
https://www.facebook.com/learnlivonian/
https://fennougria.ee/rahvad/laanemeresoome-rahvad/liivlased/

Kes soovib Liivimaale rändama minna, saab juhiseid siit (Liivi ranna reisijuht).

Ieva Ernštreite, Liivi Seltsi esinaine. Foto: Zane Ernštreite

 

Veel pilte siin (fotode autor: Zane Ernštreite)

Print Friendly, PDF & Email