Komimaa riigikeelte seadus sai 30 aastaseks
Seaduse vastuvõtmise järel on näiteks võetud kasutusel kakskeelsed tänava- ja asulanimed. Tasapisi on komi keelt süvitsi arendatud ka haridus-, kultuuri-, teadus- ja ajakirjandusvaldkondades.
28. mail 1992. aastal võttis Komi vabariigi tollane ülemnõukogu vastu riigikeele seaduse. See oli ajalooline otsus, kuna tegemist oli esimese sellelaadsega kogu Vene Föderatsioonis.
Komimaa keeleteadlastelt ja kirjanikelt tulnud initsiatiivi toetas ka Komi Rahva Taassünni Komitee.
Seaduse vastuvõtmise järel on püütud teha süsteemset tööd, mille käigus on kasutusele võetud näiteks kakskeelsed tänava- ja asulanimed. Tasapisi on komi keelt süvitsi arendatud ka haridus-, kultuuri-, teadus- ja ajakirjandusvaldkondades.
Komi riigipea Vladimir Uiba tänas oma pidupäevakõnes südamest kõik neid, kes seisid keeleküsimuste seadusandliku reguleerimise algatamise eest ja viisid seadusandlikud normid ka ellu.
“Vabariik on alati toetanud optimaalseid lahendusi keelepoliitikas, mis on põhinevad teineteise austamisel, kõigi rahvaste huvil keelte, kultuuride ja vaimsete traditsioonide vastu,“ märkis Uiba.
Praegu on vabariigi keelepoliitikaks konstruktiivne komi ja vene keele dialoog ning elanikkonna keeliste huvide tasakaal, mis väljendub ka 2019–2023 aasta riiklikus sihtprogrammis.
Komi ajaloolise seaduse tuules on samalaadseid otsuseid teinud ka teised Venemaal elavad soome-ugri rahvad. Mari El vabariigis võeti riigikeelte seadus vastu 26. oktoobril 1995, Mordva vabariigis 6. mail 1998 ja Udmurdi vabariigis 27. novembril 2001. aastal. Karjala vabariigis ei ole vastavat seadust aga siiani vastu võetud. Peamise põhjusena viidatakse Venemaa Föderatsiooni rahvaste keelte seadusele ning alates 2002. aastast kehtivale seadusemuudatusele, mis kohustab riigikeeli kirjutama kirillitsas. Teadupärast kirjutatakse Karjala keeli aga ladina tähestikus.
