Kes oli Aleksander Veiderma?

Kas teadsite, et käesoleval aastal möödub 30 aastat Fenno-Ugria Asutus taasasutamisest? Sel puhul on paslik meenutada aga Fenno-Ugria Asutuse üht esimest juhatuse esimeest – Aleksander Veiderma (1929-1972).

Töötanud peamiselt õpetajana, valiti Veiderma juunis 1919 Tallinna linnanõunikuks ja koolivalitsuse juhatajaks. Ta oli Juhan Kuke valitsuses haridusminister (1922–1924). Tema elutööks sai aga Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja Kaubanduskooli juhtimine. 

Veiderma oli aktiivselt tegev mitmetes õpetajate organisatsioonides. Tema ühiskondlik aktiivsus ulatus Eestist ka kaugemale. Ta oli SA Fenno-Ugria juhatuse esimees (1927–1940), Eesti-Soome-Ungari Liidu juhatuse liige ja 2. esimees (1925–1940) ning ta oli üks juhtivaid tegelasi Soome-ugri kultuurikongresside korraldamisel.

Aleksander Veiderma, üks Eesti Vabariigi hariduselu ülesehitajaid ja kujundajaid, oli lisaks eestikeelse õppekirjanduse (loodusõpetus, maateadus, keemia, anatoomia) autoreid. Samuti on ta avaldanud ajakirjanduses enam kui 100 hariduspoliitilist ja koolialast artiklit. 

Tänu TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumile teame Aleksander Veidermast rohkemgi. Näiteks seda, et Läänemaal koolmeistri peres sündinud poisslaps kandis aastani 1935 nime Aleksander August Veiderman(n). Ning et haridustee viis teda Tallinna Peetri Reaalkooli järel (1909) õppima Peterburi Ülikooli, mille füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakonna lõpetas cum laude (1914). Ta kuulus Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi juhatusse.

Sõjaväeteenistuses oli ta Harbiinis (1914–1917), misjärel kutsus Peeter Põld teda ametnikuks Eesti Maanõukogu Maavalitsuse haridusosakonda (1917). Alanud Vabadussõjas sai Veidermast Tallinna Kaitsepataljoni õpetajate roodu ülem (1918–1919). Ta oli Eesti Asutava Kogu (1919, Eesti Tööerakond) ja Rahvuskogu liige (1937); Tallinna linnavolinik (1922–1934). Töötanud peamiselt õpetajana, valiti Veiderma juunis 1919 Tallinna linnanõunikuks ja koolivalitsuse juhatajaks (1919–1922; 1924–1928); sh linnakoolinõunikuks (1925–1928).

Veiderma oli aktiivselt tegev mitmetes õpetajate organisatsioonides (1919–1940) ja tema tegevust on tunnustatud Ungari, Soome ja Eesti riiklike teenetemärkidega.

Aleksander Veiderma, üks Eesti Vabariigi hariduselu ülesehitajaid ja kujundajaid, oli lisaks eeltoodule eestikeelse õppekirjanduse (loodusõpetus, maateadus, keemia, anatoomia) autoreid, kelle õpikud olid kasutusel kõigis kooliastmeis: „Eluta loodus“ (1918; 1919); „Inimese anatoomia ja füsioloogia“ (1921); „Tervishoiu õpperaamat keskkoolidele ja eneseharimiseks“ (1922); „Maateadus“ (1924); „Keemia ja mineraloogia (1932); „Inimene“ (1936); „Orgaaniline keemia“ (1937; 1940) jt. Mitmed neist olid kasutusel 1940. aastail. Lisaks on ta avaldanud ajakirjanduses enam kui 100 hariduspoliitilist ja koolialast artiklit.

Veiderma arreteeriti poliitilistel põhjustel (1944) ja ta oli 10 aastat vangis (Tallinnas, Leningradis ja Mordvas). Veiderma mälestusteraamatut „Elu hariduse radadel“ (Eesti Keele SA, 2000) lugedes avaneb värvikas pilt tema kui haritlase laiahaardelisest tegevusest nii poliitikas kui haridus- ja kultuurielus ning tema ustavusest Eesti Vabariigile.

Omalt poolt saame märkda veel ka seda, et Aleksander Veiderma poeg, akadeemik Mihkel Veiderma (1929-2018) oli aktiivne Fenno-Ugria Asutuse tegevuse taastaja ning juhatuse liige. Fenno-Ugria Asutus taasasutati 1991. aastal.