Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Lähipäevil on oodata kosmodroomilt „Plesetsk“ kosmoseraketi „Sojuz“ starti. Selle tulemusena võivad 1.-7. detsembrini langeda raketi astmed Jamali poolsaarele. Poolsaare elanikke palutakse olla ettevaatlik. Praeguseks on …
2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.
Septembris algas Komimaal iga-aastaste komi rahva konverentside sari, mida korraldab komide esindusorganisatsioon Komi Voitõr. Vaatamata konverentside mõningale formaalsusele käib komi rahva esindusorganisatsioonis aktiivne töö, toimub omamoodi dialoog võimudega ja võimud suhtuvad Komi Voitõri tegevusse tõsiselt. Sellist koostööd kohalike omavalitsuste tasandil pole teistel Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste esindusorganisatsioonidel,
Komi kirjakeele 650. sünnipäeva puhul avati Sõktõvkaris Püha Stefani kiriku vastas puhkeala, mille pingid on kaunistatud vana komi kirjakeele anbur tähemärkidega.
Udmurtias tähistati 27. novembril udmurdi keele päeva, sedapuhku tagasihoidlikumalt, kuid mitmetes kultuuri- ja haridusasutustes toimusid tähtpäevale pühendatud üritused. Kõrgete riigitegelaste tervitused jäid aga ära.
Koivistos (vn k Primorsk) on soome sõdurite hauaplaatidelt eemaldatud nimetähised ning need kavatsetakse lammutada.
Lahkunud on mäemari kultuuritegelane ja tõlkija Julia Kuprina (31.07.1974-12.11.2022).
Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.
Tallinna ülikooli kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu pidas Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen.
11. novembril mälestati Joškar Olas sel päeval 1937. aastal hukatud kirjanikke ja kultuuritegelasi.
Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.
Mälestuskivi mari rahva südametunnistuseks kutsutud ajaloolasele püstitati Sanukovide pere elumaja lähistele. Kivi ise toodi Morko rajoonist.