Uudised

Neljapäeval, 21. juunil algav Hiiumaa pärimusmuusikafestival pakub publikule kirevat kava, milles on oma koht ka hõimurahva esindajatel. Festivalimelu algab Sõru paadikuurist, kuid ülejäänud programm toimub Kassari kiigeplatsil ja mujal Hiiumaal.

"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.

Vene föderatsioonis kestva rahvaste kultuuripärandi aastal võttis Karjala vastu 80 laulukoori Peterburist, Leningradi, Jaroslavli, Vladimiri ja Tveri oblastitest ning Komi vabariigist. Peo muutis rahvusvaheliseks Valgevene koori osavõtt.

Bessermanid on Vene föderatsiooni põlisrahvas, kes elab Põhja-Udmurdimaal. 2010. aasta rahvaloenduse tulemusena pandi kirja 2201 bessermani.

Paide arvamusfestivali rändelava arutelude raames räägime Fenno-Ugria eestvõttel soome-ugri identiteedist, geopoliitilisest reaalsusest ja kultuurilisest elurikkusest.

Hõimurahvaste programmi juhtkomisjoni esimehe Sirli Zuppingu sõnul ühendab tänavusi laureaate suur missioonitunne ning loovus.

Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.

Seaduse vastuvõtmise järel on näiteks võetud kasutusel kakskeelsed tänava- ja asulanimed. Tasapisi on komi keelt süvitsi arendatud ka haridus-, kultuuri-, teadus- ja ajakirjandusvaldkondades.

Samas soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.

Rahvusvahelise muusika- ja linnafestivali kavasse on kinnitatud 175 esinejat 28 riigist, neist 87 Eestist. Programmi kuulub ka Fenno-Ugria õhtu. Piletimüük on alanud. Aga kes esinevad?

Juubelinädalal kiitsid udmurdi riiginõukogu saadikud heaks projekti Udmurdimaa keeltest, millel on üks eesmärk – populariseerida udmurdi keelt.

Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.