Uudised

25. mail toimus Murmanski oblasti teadusraamatukogus õhtu, millega tähistati saami sõna päeva. Sedapuhku oli üritus pühendatud saami keeleteadlaste Georgi Kerti (1923-2009) 100. ja Rimma Kurutši (1938-2019) 85. sünniaastapäevale.

Vene saamide kogukond jagunes pärast Ukraina sõja algamist kaheks. Osa saamidest on võtnud osa Vene rünnakut toetavatest propagandaaktsioonidest, kirjutab Justas Stasevskij YLE uudisteportaalis.

Folklorist ja Fenno-Ugria juhatuse esimees Madis Arukask kirjutab 10.05. Eesti Ekspressi Areeni kaaneloos, et oma eepos on viimase ligi paarisaja aasta jooksul olnud väikerahvastel rahvaks …

Murmanski Arktika ülikooli lingvistika instituudis avati saami keele toetamise keskus. Arktika ülikool on ainuke Venemaa Föderatsiooni õppeasutus, kus saab saami keelt õppida magistriõppes.

Rahvusvahelist emakeelte päeva 21.02 tähistati ka Venemaa Föderatsioonis laialdaselt, eelkõige rahvuskeelseid etteütlusi korraldades, mõnel pool ka tänati tublimaid keeleaktiviste.

Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.

UNESCO juba 24.rahvusvaheline emakeelepäev keskendub seekord teemale "Mitmekeelne haridus nõuab hariduse ümberkujundamist".

ÜRO on välja töötanud e-kursuse, mille kaudu põlisrahvad saavad õppida paremini kaitsma oma õigusi.

Päevast, mil 6. veebruar kuulutati saami rahvuspühaks, möödub täna 30 aastat! 1992. aastal saamide 15. konverentsi otsusega kuulutati see päev saamide rahvuspühaks.

Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas korraldada menetluses oleva vastuolulise saami parlamendi seaduse avaliku arutelu.

Soome president Mauno Koivisto kutsus ingerlased 1990 Soome, et vältida seisukohavõttu Ingerimaa autonoomia suhtes lagunevas Nõukogude Liidus

Jaak Prozes: “Üldiselt on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks.” Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süvendada arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.