Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Peatoimetaja Taisto Raudalainen koostöös Fenno-Ugria kontoriga on alustanud järjekordse soome-ugri rahvaste ühiskondlikke ja kultuurisündmusi käsitleva aastaraamatu "Soome-ugri sõlmed 2023" koostamist.
Ajaloolase ja hõimuliikumise pikaaegse edendaja Jaak Prozese sõnul peaksime oma hõimurahvaid rohkem märkama, sest nende kultuur ja keel mängib olulist osa meie rahvusliku identiteedi kujunemisel.
Tallinna Ülikooli suveülikooli raames toimus Tallinnas 21.-24. augustil soome-ugri blogijate kool, kus õpitut arutati edasi Lätis liivi Mazirbe külas 25.-27. augustil soome-ugri filmfestivali FUFF raames. …
Fenno-Ugria projektijuht Janno Zõbin vestles Tõnu Seilenthaliga pärast 14. juunil Kuhmos toimunud Soome-Vene Seltsi seminari, teemaks nii seal räägitu kui üldisemalt koostöö Venemaa soomeugrilastega.
Fenno-Ugria raamatukogu ja ruume külastasid 9. juunil koos õpetaja ja Fenno-Ugria haridusprojektide juhi Maarja Vinkeliga Tallinna Inglise Kolledži 6. klassi õpilased, kes said ülesande tutvuda lähemalt nelja rahva - liivlaste, vadjalaste, udmurtide ja ungarlaste kirjandusega.
Fenno-Ugria Asutus korraldas 31.05 Maarjamäe lossis seminari "Kuidas mõtestada Venemaad". Seminari toetas Avatud Eesti Fondi/Aktiivsete Kodanike Fondi (ACF) ning see toimus projekti "Demokraatia kool Eesti soome-ugri kogukondadele" raames.
Folklorist ja Fenno-Ugria juhatuse esimees Madis Arukask kirjutab 10.05. Eesti Ekspressi Areeni kaaneloos, et oma eepos on viimase ligi paarisaja aasta jooksul olnud väikerahvastel rahvaks …
Pühapäeval 26.03 tähistati mitmes Läti ja Eesti paigas esimest korda liivi pärandi päeva.
Jaak Prozes ja Andres Heinapuu peavad soome-ugri noorteorganisatsiooni MAFUNi akadeemias 28.märtsil loengu soome-ugri rahvuslikest liikumistest 1980 lõpust 2000ndate aastateni, samuti soome-ugri kongressidest 1990ndatel - 2000ndatel.
Tartu Ülikooli kaasprofessor Madis Arukask on suulise pärimuse uurimise kõrval tegelnud ka soome-ugri rahvaste kirjalike eepostega. 22.03 teeb ta Hõimuklubis sissevaate soome-ugri eeposte mitmekesisesse maailma.
Tasapisi on hakatud avaldama 2020. aastal Venemaal toimunud rahvaloenduse detailsemaid tulemusi (COVID-19 tõttu viidi rahvaloendus tegelikult läbi 2021. aastal). Rahvaloenduse järgi elas Komi Vabariigis 738 000 …
Tartu Ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituudi teadlased on ülikooli masintõlkemootorit Neurotõlge täiendanud liivi, komi ja vepsa keele ning 14 väiksema soome-ugri keelega.