Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Kolmapäeval, 8. veebruaril toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Fenno-Ugria Hõimuklubi “Rahvaloendused 2021”.
Fenno-Ugria Hõimuklubi toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis kahenädalase vahega. Otseülekandeid üritustest ei tehta, kuid need salvestatakse ja on järelvaadatavad Fenno-Ugria kodulehe kaudu.
Hõimupäevad 2022 programm jätkub traditsioonilise klubiõhtuga, mis seekord on pühendatud Fenno-Ugria raamatukogule. Üksnes veebi vahendusel jälgitav Hõimuklubi toimub kolmapäeval, 19. oktoobril kell 17.
Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.
Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki räägib aastail 1848–1849 toimunud ungari revolutsioonist ja selle tähendusest.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!
Sündmuse peamine eesmärk oli kogeda, kuidas hoiavad ja tõlgendavad kaks rahvast tänapäeval oma pärimusmuusika traditsioone.
Enam kui 15 aastat vepslasi ja nende rahvakultuuri uurinud TÜ kaasprofessor Madis Arukask mõtiskleb rahvus(t)e traditsioonilise keskkonna tuleviku teemadel.