Uudised

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel jõuab esmakordselt Soome.

Omaalgatuslikult loodud lipu teke näitab Jaak Prozese sõnul soome-ugri rahvaste vajadust ühtsete märkide ja sümbolite järele. Milline on aga Fenno-Ugria suvepäevadel heisatud lipu sünnilugu?

"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.

Hübriidvormis avasündmus "Igas keeles peitub maailm" laulda lahti Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis. Ülekande salvestus on nüüd järelvaadatav. 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel välja kuulutatud põliskeelte kümnendi eestvedaja on UNESCO ja periood kestab 2032. aastani.  

Samas soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.

Žürii sõnul eristus 8000 elanikuga Kuhmo linn oma taotlusega konkurendist – Iisaku alevikust – juba rahvusvaheliselt tuntud festivalide ja mitmekesise programmi poolest.

Vaktsineerimise hoogustamiseks võeti tundrates kasutusele liikuv tervisekeskus, mille peatuspaik valitakse nii, et see kattuks põhjapõdrakasvatajate liikumisteedega.

Jaanuari algul Udmurdimaal maandunud sümbollind Tsirk on juba mööda uut koduküla ringi lennanud. Vastuvõtt on olnud kõikjal soe. Vaata värvikirevat pildigaleriid:

Ave Grenberg pälvis kultuuripärli soome-ugri kultuuripealinna programmi eduka ja õnnestunud eestvedamise eest. 2021. aastal kandis pealinnatiitlit Abja-Paluoja.

Soome-ugri kultuuriprogrammi juhtinud Ave Grenbergi sõnul oli kultuuriaasta edukas ja tõi Mulgimaale palju tuntust nii kodumaal kui ka väljapool.

Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja ja kultuuriaasta projektijuht Ave Grenberg ütles, et aasta soome-ugri kultuuripealinnana andis Mulgimaale võimaluse soome-ugri kultuuriruumis välja paista ning tuua hõimurahvaste kultuurilist mitmekülgsust aasta vältel erinevate sündmuste kaudu ka Mulgimaale.

Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.