Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Ersa rahvusliku liikumise liidreid Grigori Musaljov (Kšumantsjan Pirguž, 19.11.1940 – 22.08.2024) sündis Mordva Vabariigis, Bolšojeignatovskoje (Pokšignadvele) rajoonis Staroje Katšajevo külas, mis 1993. aastast kannab Tašto Kšumantsja …
Jevgeni Tšetvergov oli üks mordva (ersa ja mokša) rahvusliku organisatsiooni Mastorava loojatest 1989. aastal. 1993. aastal leidis ta aga, et ersalased peavad eraldi organiseeruma. Ta oli üks Ersa Keele Fondi (1993-2019) asutajatest. Aastail 1994-2017 oli ta fondi poolt väljaantava ajalehe Erzjan Mastor peatoimetaja.
Baškortostani statistikaamet selgitas viimase, 2021. aastal korraldatud rahvaloenduse abil, milliste rahvaste perre sünnib sealkandis enim lapsi.
Meie hulgast lahkus Mordva keeleteadlane Dmitri Tsõgankin (25.10.1925-21.11.2023). Ta sündis praeguse Mordva Vabariigi territooriumil Tšamzino rajoonis Mokšalei külas, õppis kohalikus koolis, 1954. aastal aga lõpetas …
Venemaa Föderatsiooni FSB on ersa rahvusliidrite suhtes algatanud kriminaalasja ekstremistliku organisatsiooni asutamise asjus.
Mordva vabariigi poeet Gennadi Grebentsov kirjutas ersakeelse aabitsa, mille andis tiraažiga 300 eksemplari välja Mordva riiklik kirjastus.
Eestis tegutsevad mordvalased tähistasid ersa keele päeva Eesti Mordva Kultuuriseltsi ja Ersa kultuuriühingu Sjatko eestvõttel 14.04 Tallinna Rahvaülikooli ruumides.
Alates 1993. aastast tähistatakse 16. aprillil ersa keele päeva, mis mõned aastad tagasi muudeti ülevenemaaliseks mordva keelte päevaks.
Tallinna ülikooli kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu pidas Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen.
Tallinna ülikooli projektitöö õppe kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu andis keeleteadlane Sven-Erik Soosaar.
Eestisoomlaste kultuurinõukogu esimees Taisto Raudalainen rääkis TLÜ tudengitele ingerisoomlaste saatusest.
Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.