Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsion (AFUN) korraldas Karjalas soome-ugri noortefoorumi
Karjala Vabariigi pealinnas Petroskois (Petrozavodsk) 15.-17. oktoobril toimunud soome-ugri rahvaste noorte foorumi „ Venemaa soome-ugri rahvaste noored liikumises“ peakorraldajaks oli Venemaa Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon. Kohale saabus üle 100 soome-ugri rahvaste esindaja 27 Venemaa Föderatsiooni regioonist.
Foorumi avakõnes märkis assotsiatsiooni esimees Pjotr Tultajev, et rahvussuhete harmoniseerimine on väga tähtis tingimustes, mil välisriigid teevad katseid sekkuda Venemaa siseasjadesse.
„Rahvusküsimus on alati osa riigipoliitikast. /…/Välisriikide provokatsioonid, mida Venemaal korraldatakse, on suunatud eelkõige noortele. Aga me näeme, et tänapäevased noored, kes esindavad väikerahvaid, sealhulgas ka soome-ugri rahvaid, omavad kindlat maailmavaadet ja panustavad riigi kindlasse arengusse,“ märkis Tultajev.
Karjala Vabariigi peaminister Andrei Sergejev ütles oma sõnavõtus, et Karjala on paljurahvuseline vabariik ja piirivabariik, igati sobiv territoorium sellise ürituse korraldamiseks: „Venemaa tugevus on kahtlematult tema mitmekesisuses, kus säilitatakse erinevate rahvaste ajalugu ja traditsioone, kuid ilma ühtsuseta ja ühiste jõupingutusteta me vaevalt saaksime rääkida edust /…/ Meie rahvuspoliitika peamiseks eduks meie regioonis on erinevate rahvuste rahulik kooseksisteerimine“.
„Tänaste noorte jaoks on tähtis nähtavus digitaalkeskkonnas, sellepärast on rahvuspoliitika oluliseks instrumendiks töö meedia ja infosüsteemidega, näiteks koostöö Yandexiga. Näiteks kasvõi selleks, et käivitada karjala keele tõlkeplatvorm,“ märkis Aleksandr Bolhovitjanov, kes on Yandexi riigiasutustega koostöö arenduse osakonna direktor. „Me tegeleme väikerahvaste keelte digitaliseerimisega juba kolm aastat ning praeguseks kasutame Yandexi tõlkes juba 25 keelt, sealhulgas ka karjala keelt.
Foorumi raames toimusid treeningud ja seminarid noortele, neid viisid läbi kogenud rahvuspoliitika ja infotehnoloogiate eksperdid. Näiteks treeniti, kuidas ära tunda ekstremismi ja sellega võidelda, samuti kuidas käsitleda infotehnoloogiaid, et arendada rahvuskeelt ja –kultuuri.
Foorumi raames avati ka fotonäitus, mis oli pühendatud Suurele Isamaasõjale (1941-1945), samuti sõjalisele erioperatsioonile Ukrainas.
Foorum ise oli selgelt suunatud riigi poolt, noori tervitasid kõrged riigiametnikud. Noorte osaks oli kuulata. Ürituse üldine foon näitab, mida korraldajad tähtsaks peavad: eelkõige “võitlust ekstremismiga”. Samuti sõjategevuse propageerimist, sideme loomist Isamaasõja ja praeguse Venemaa-Ukraina sõjaga. Need teemad olid osavalt seotud rahvusliku koloriidiga, näiteks korraldajad olid palunud noortel kohale sõita rahvariietes.
