President Putini loal jäävad neenetsid põlisrahvaks

30. aprillil sel aastal tähistati Venemaa Föderatsioonis esimest korda väikesearvuliste põlisrahvaste päeva, vastavalt Venemaa president  Vladimir Putini 2025. aasta otsusele. Sel päeval, 30. aprillil 1999. aastal, võeti vastu seadus „Venemaa Föderatsiooni põliste väikesearvuliste rahvaste õiguste garantiidest”.

Tänavu tähistati põlisrahvaste päeva eelkõige piirkondades, kus need elavad, näiteks Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsete ringkondade pealinnades. Põlisrahvastele korraldas vastuvõtu ka president Putin. Vastuvõtule kutsutute seas oli palju soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindajaid: bessermanid, handid, neenetsid, saamid, setod ja vepslased.

Vahetult enne kohtumist külastas riigi president näitust, mis oli pühendatud Vene-Ukraina sõja kangelastele. Presidenti saatsid lisaks ametnikele sõjaveteranid, neenets  Rodion Puiko ja tema vene rahvusest abikaasa Kristina Puiko Salehardist.

Vladimir Putin rõhutas, et suured ja väiksed rahvad kokku on Venemaa rahvaste ühtne pere, kõik peavad tundma end nagu kodus, rahvaste ühtsuses on jõud ja nii saab riik end tunda kindlalt ja liikuda edasi. Putin sõnas, et riigis on 47 põlisrahvast, kes on võõrandamatu osa kogu Venemaast, lisades, et Venemaa ongi moodustunud kui rahvaste liit ja osutas heldimusega sõjakangelastest abielupaarile, kus mees on Jamali-Neenetsi autonoomsest ringkonnast ja naine Krasnodarist. Sellised segapered ühendavatki vene rahvast, märkis president. Ta meenutas esimesi 17. sajandi vene maadeavastajaid Semjon Dežnovi ja Jerofei Habarovit, kelle retkede tulemusena kaasnes vene asunike tulek allutatud territooriumile. Putini hinnangul see ei lõhkunud ega hävitanud põliselanike traditsioonilisi eluviise, mis aga tema kinnitusel toimus mõningates teistes riikides, kus loodi reservaate. (Siiski on Jerofei Habarovit hinnatud eri aegadel erinevalt, kuid rõhutatakse tema julmust kohalike Amuuri-äärsete põlisrahvaste hävitamisel, mille tulemusena need rahvad tunnistasid end Venemaa alamateks. Nõukogude ajal muutus ta omamoodi kangelaseks. Semjon Dežnovi puhul on rõhutatud pigem tema rahumeelsust, kuid siiski tuuakse välja, et ta oli jakuutide ja jukagiiride allutaja.)

Putini hinnagul liideti põlisrahvaste alad Vene impeeriumiga mitte vastuseisu ületades, vaid koostöös põlisrahvastega, austades nende rahvaste traditsioone. Edasi rõhutas president, et haridust hakkasid Venemaa põlisrahvad saama juba XIX sajandi alguses ehk 100 aastat varem kui põlisrahvad Põhja-Ameerikas. Putin märkis, et ka NSV Liidu ajastu oli põlisrahvastele soodne, ülikoolidest tulid esimesed põlisrahvaste esindajatest teadlased, tekkis kirjakultuur. Praegu aga saab Venemaal haridust 76 keeles ja riik toetab põlisrahvaid, lisas Putin. Eraldi rõhutas president, et vastuvõtul on mitmed “sõjalisest erioperatsioonist” osavõtjad ja tänas põlisrahvaste esindajaid, kes võitlevad Venemaa eest Ukrainas ja lisas, et nii oli ka Suures Isamaasõjas. Edasi andis Putin jutujärje üle põlisrahvaste esindajatele, kes kõik kiitsid Venemaa presidenti osutatud toetuse eest. Enamik sõnavõtjatest olid kolmelapselised emad, kes olid välja valitud kui rahvuskeelte- ja kultuuride arendamise eest seisjad. Mitmed neist tegelevad humanitaarabi korraldamisega Ukrainas sõdivale vene armeele, nii mitmegi esinenu abikaasa või sugulased olid olnud sõjas.

Sõna saanud bessermanide esindaja Nadežda Sidorova on lesk. Ta rääkis oma tegevusest Udmurdimaal Junda külas, kus juhatab laste folklooriansamblit. Neenetsite esindaja Dmitri Laptander märkis oma sõnavõtus, et on käinud sõjaväes, samuti viinud rindele Severodonetskisse humanitaarabi. Ta kiitis Junda kohalikku omavalitsust ja märkis, et neenetsite arv suureneb kiiresti. Nüüd on aga oht, et neenetsite arv tõuseb üle 50 000 ja kuna Venemaa Föderatsiooni seadusandlus loeb põlisrahvaks rahva, keda on alla 50 000, siis  neenetsid võidakse arvata põlisrahvaste nimekirjast välja. Laptander küsiski, kas ka siis, kui neenetseid on üle 50 000, võiks neile jääda põlisrahva staatus. Selle peale ütles president Putin: loomulikult, kas 50, 60 või 100 tuhat inimest, see pole ju mingi suur arv. Ta kinnitas, et riigi poliitika pole mitte ainult suunatud sellele, et säilitada etnost vaid ka sellele, et elu jätkuks ka rasketes klimaatilistes tingimustes ja lubas selle küsimuse lahendada. Eraldi pidas president vajalikuks Laptanderit tänada püstitatud küsimuse eest. Siis anti sõna setode esindajale Jelena Variksoole, kes tänas presidenti rekonstrueeritud Petseri keelelütseumi hoone eest ja palus jätkata projektitoetusi, mis võimaldavad säilitada rahvuslikku kultuuripärandit, näiteks seto kööki.  Rahvuskööki tutvustaski ta pikemalt ja president sai teada, et seto rahvusköögi hulka käib sibulapirukate ja kõrvitsakompoti kõrval ka mulgipuder. Jelena järel sai sõna kamtšadali (itelmeenide ja venelaste segu) rahvusest sõjamees Aleksei Krasilnikov, kes teenib tuukrina Venemaa Vaikse ookeani laevastikus. Ta kiitis sõjaväge ja rääkis, et elutingimused on väga head ja seda tänu Vladimir Putinile. Soome-ugri rahvastest sai sõna hantide esindaja, 12-aastane  Janessa Kuznetsova, kes rääkis pikalt sellest, et tema uhkuseks on vanavanaema Sofia Kuznetsova. Sofia läks 1943. aastal 17-aastaselt rindele, kus teenis raudteevägedes. Vestlusse sekkus ka Janessa vanaema, kelle kaks vanaisa Pjotr Moldanov ja Nikita Rusmilenko sõdisid ja said sõjas Leningradi rinnetel surma. Pere peab nende mälestust kalliks ning 9. mail toovad ikka välja nende fotod, rääkis vanaema. Janessa unistuseks oli presidendile esineda hantide rahvuspillil nars-juh, samuti koos vanaemaga osaleda 9. mai paraadil Punasel väljakul. Nars-juh pillil sai ta presidendile mängida küll, kuid paraadi kohta president vastust ei andnud. Putin väljendas tänu kõigile, kes hoiavad mälestust Suurest Isamaasõjast. Janessa vanaema märkis, et paljud tema sugulased ja hõimlased, kes on Isamaasõja kangelaste järeltulijad, võtavad osa sõjalisest erioperatsioonist. Selle peale rõõmustas Putin: näete kui tihedalt on need sõjad seotud, see on tänapäeva reaalsus. Edasi anti sõna ainude esindajale, kes pajatas elust Sahhalini saarel, temagi sõnadest jäi mulje, et kõik läheb aina paremaks. Vepsa keele õpetaja Anastasija Jevtušenko Šoutjärve (Šeltozero) koolist rääkis, et peres kasvab kolm tütart ning jälgitakse vepsa traditsioone, süüakse vepsa toite ja tehakse käsitööd. Abikaasa aga on — nagu Karjalas traditsioonid ette näevad — jahi- ja kalamees. Ta tutvustas Šoutjärve küla, kus on vepsa etnograafiline muuseum. Viimasena soome-ugri rahvastest esines saam, põhjapõdrakasvataja  Polina Harõbina, kes kiitis, kuidas tegeletakse saami keelega, et kaasaegsed infotehnoloogiad toetaksid saami keelt. Praegu on tema sõnul käsil saami keele õpiku elektrooniliste lisanduste tegemine, samuti luuakse õppemänge. Sellega saavat aga tegeleda vaid kohaliku omavalitsuse ja riigi toel, oli Harõbina tänulik.

Venemaa president kinnitas kohtumisega arusaama Vene riigi laienemisest, mis olla toimunud sellepärast, et põlisrahvad on seda soovinud. Tema ajalookäsituses ei mainita vallutusi või kolonisatsiooni. Samal ajal on kogu Vene riigi ajalugu lõputu kolonisatsiooni ajalugu, nagu on märkinud vene ajaloolane Vassili Kljutševski. Venemaal on põlisrahvaste teema seotud “sõjalise erioperatsiooniga”, tõlgenduses, et ka kõige väiksemad rahvad kaitsevad Venemaad. Kohtumisel ei tõstatatud ühtki probleemi peale neenetsite põlisrahva staatuse teema, ei kerkinud küsimusi rahvuskeelsest haridusest, loodus- ja maavaradest ega põlisrahvaste õigustest, kõik tundus kohtumisel osalenud põlisrahvaste esindajate meelest olevat hästi ja selle eest kuulusid tänusõnad Putinile isiklikult.