Karjala aktivistid paluvad rahvasaadikutel muuta põhiseadust

Initsiatiivgrupi „Karjala keelele – ametliku keele staatus Karjalas“ liikmed palusid sotsiaalvõrgustikus VKontakte avaldatud pöördumises Karjala seadusandliku kogu saadikutel muuta vabariigi põhiseadust.

Pöördumises on kirjas, et Karjala vabariik on ainuke Vene Föderatsiooni rahvusvabariik, kelle riiklust kandva rahvuse keel ei oma riigikeele staatust. Kirjas juhitakse tähelepanu, et vaatamata sellele, et omal ajal asutati Karjala vabariik just karjala rahva keele ja kultuuri kaitseks on praeguse rahvusvabariigi ainuke riigikeel vene keel. Seoses sellega tehakse ettepanek konstitutsiooni muuta, milleks on õigus vaid riigipeal või seadusandlikul kogul. See aitaks kaasa rahvussuhete harmoniseerimisele vabariigis ja parandaks karjala keele olukorda.

Pöördumises märgitakse, et argumendid miks ei saa karjala keelele anda riigikeele staatust ei ole põhjendatud. Näiteks on alusetu väide, et kuna karjala keeli on kolm, siis ei saa anda karjala keelele riiklikku staatust. Mari vabariigis on kahel mari keelel riigikeele staatus, samuti Dagestanis ja mujalgi.

Ka ei pea paika väide, et karjalaste osakaal vabariigis on liiga väike. Ometi on vabariike, kus põliselanikke on protsentuaalselt vähemgi kui Karjala vabariigis. Või et karjala keelele riigikeele staatuse andmine läheb kalliks maksma. Teiste rahvusvabariikide kogemus näitab, et see ei tähendaks kogu asjaajamise muutumist karjalakeelseks.

Ka vastuväide, et riigikeeles ei tohi kasutada ladina tähestikku pole õige, sest see on võimalik, kuna ladina tähestik on ajalooliselt rahvuskeele kirjutamisel kasutusel olnud. Selleks, et karjala keel saaks omandada riigikeele staatuse on vajalik föderaalseaduse muudatus, mis kinnitaks, et ajalooliselt on karjala keelt kirjutatud ladina tähestikus.

Juulis tehti Karjala vabariigi seadusandlikus kogus ettepanek muuta Karjala vabariigi konstitutsiooni 11. punkti, mis näeb ette referendumi korraldamist riigikeele küsimuses, kuid see ei leidnud heakskiitu. Pöördumise tegijate ettepanek on teistsugune − luua seadusandlikuks initsiatiiviks piisava liikmete arvuga saadikute grupp, mis võimaldaks algatada konstitutsiooni muudatust ja võtta see muudatus ka vastu.

Samalaadse kirja saatis detsembrikuu alguses Karjala vabariigi juhile Aleksander Hudilainenile Karjala Keele Maja juhatuse esimees Olga Kokkojeva.

Allikas: Finugor.ru