Jaak Prozes ERR saates Plekktrumm
Ajaloolase ja hõimuliikumise pikaaegse edendaja Jaak Prozese sõnul peaksime oma hõimurahvaid rohkem märkama, sest nende kultuur ja keel mängib olulist osa meie rahvusliku identiteedi kujunemisel.
Intervjuus Joonas Hellermale räägib Jaak Prozes, kuidas ta jõudis soomeugri teemade juurde. 1990. aastal kirjutas Prozes manifestilaadse artikli Fenno-Ugria asutuse vajalikkusest, olles üks Fenno-Ugria Asutuse taasasutajatest. See pidi olema organisatsioon, mis osutab Venemaa soome-ugri rahvastele tõhusat abi ja koostööd. Ta kinnitas, et eestlaste huvi soome-ugri teemade vastu on suur: “Mina ja paljud teised inimesed on 30 aastat tööd teinud, aga globaalne maailma areneb ja liigub, meedia areneb, huvide pluralism ja infovood on võrreldes selle ajaga meeletud. Ma võin kinnitada, et huvi on jätkuvalt meie ühiskonnas kõrge ja soov soome-ugri rahvaste keelelist ja kultuurist iseseisvust toetada on samuti.” Ajaloolane on kindel, et peame soome-ugri rahvastest rohkem rääkima. “Soome-ugri rahvaste puhul on tegemist meie endiga, nad on meie sugulusrahvad, kellega meil on paarsada ühist sõnatüve,” ütles Prozes ja rõhutas, et hõimupäeva oluline mõte on meie enda keele ja kultuuri juurtele mõtlemine, millele peaksime palju rohkem rõhku panema.
Samuti kommenteeris ta eelseisvaid hõimupäevi: “Kui varem tulid Venemaalt soome-ugri ansamblid ja käisid koolides esinemas, siis tänapäeval on see tähistamine koolide enda kätes ja sõltub suuresti huvijuhi fantaasiast. Võimalusi on väga erinevaid, mitte ainult emakeele tasandil, vaid ka läbi muusika saab väga põnevalt hõimupäevi koolides tähistada,” sõnas Prozes.
