In memoriam Mihhail Mosin 02.11.1940 – 02.12.2022
Meie seast on lahkunud väljapaistev keeleteadlane ja Mordva rahvaliikumise juht Mihhail Mosin.
Mihhail Mosin töötas Mordva Riikliku Ülikooli keeleteaduskonna dekaanina aastail 1978-1980 ja 1987-2013. Samal ajal juhtis ta soome-ugri keelte ja võrdleva keeleteaduse kateedrit, olles selles ametis kuni 2018. aastani. Ta oli kas ise või koos oma õpilastega enam kui 250 teadusliku artikli, 7 monograafia, 14 sõnaraamatu ja 19 erinevat kooliõpiku autor.
Mosin oli akadeemik Paul Ariste õpilane: 1966. aastal astus ta Tartu Ülikooli aspirantuuri, 1971 kaitses kandidaadiväitekirja „Eesti-Mordva keelte leksikoloogilised suhted“ ja 1987 doktoriväitekirja „Soome-ugri päritolu sõnatüve evolutsioon mordva keeltes“.
Mihhail Mosin pidas väga oluliseks soome-ugri rahvaste teadlaste koostööd, samuti soome-ugri keelte õpetamist ülikoolides. Mordva Riiklikus Ülikoolis õpetati tema initsiatiivil eesti, soome ja ungari keelt. Eestlastest käisid 1990ndate lõpus Saranskis eesti keelt ja kirjandust õpetamas Liliann Grünvald, Roman Kallas, Indrek Särg ja Maria Täpsi.
Võib öelda, et Mihhail Mosin oli lisaks ka üks väljapaistvamaid mordva rahvusliikumise juhte, kes aastatel 1995-2014 juhtis Mordva (ersa ja mokša) rahva kongressi täitevkomiteed. Aastail 2005-2009 juhtis ta Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni.
Mosin oli seisukohal, et kuna ersa ja mokša keele sõnavara kattuvad pea 90% ulatuses, siis on vaja tegelda ühtse kirjakeele loomisega. Ajalehele “Stolitsa S” antud intervjuus ütles ta: “Kui rahvas tahab olla ühtne ja eksisteerida ka tulevikus, peab tal olema üks kirjakeel …”. Ta pidas vajalikuks, et kõigis Mordva Vabariigi koolides õpetataks ja õpitaks kohustuslikus korras ersa ja mokša keelt. “Mitme keele valdamine rikastab inimest,” leidis Mosin.
Fenno-Ugria Asutus
