Ilmusid ERMi aastaraamat ja põnev lastetrükis
Reisiraamat sobib kasutamiseks nii püsinäitust “Uurali kaja” külastanutele kui ka neile, kes muuseumis veel käinud pole. Aastaraamat aga avardab teadmisi kodumaisest soome-ugri uurimisloost ning tutvustab valdkonna arengusuundi.
Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus toeks on valminud ilmunud uhiuus ja põnev lastetrükis “Rännukaru seiklused soome-ugri maailmas”. 40-leheküljelise raamatukese on koostanud Anti Lillak, Natalia Pyllu ja Kaari Siemer, illustreerinud Pia Hanslep. Toimetajad Svetlana Karm, Piret Koosa ja Karin Kastehein.
Uudishimulik rännukaru võtab ette pika reisi soome-ugri rahvaste juurde, et uurida nende elupaiku, töid ja kombeid. Teekonnal saab ta teada, miks komide suusad on kaetud põhjapõdranahaga, miks udmurdi tütarlaps oma peigmehe pluusile kaelaauku ei tee ning kuidas saami tark nelja ilmakaare tuuled oma mütsi sisse meelitas. Tänu uute sõprade külalislahkusele satub karu mari pulma tantsima ning õpib karjalaste juures valmistama imemaitsvaid pirukaid!
Karu on reisiraamatusse kirja pannud oma vahvad seiklused ning välja mõelnud nupukaid ülesandeid, et sinulgi oleks uute sõpradega põnevam kohtuda. Tule ja reisi koos karuga!
Reisiraamat sobib kasutamiseks nii püsinäitust “Uurali kaja” külastanutele kui ka neile, kes muuseumis veel käinud pole. Raamatukese hind on 6 eurot, hinnas sisaldub käibemaks 9%.
ERMi aastaraamat 2021
290-leheküljelise kogumiku on koostanud Svetlana Karm ja Piret Koosa. Toimetus: Pille Runnel, Agnes Aljas Keel ja korrektuur: Tuuli Kaalep, Karin Kastehein, Ivi Tammaru Kujundus: Margus Tamm Küljendus: Tuuli Kaalep Fototööd: Arp Karm Ribakood: 9789949548903 Hind: 10 eurot (hinnas sisaldub käibemaks 9%)
ERMi järjekordne aastaraamat kannab pealkirja “Soome-ugri välitööd ja muuseumikogud: sisevaateid uurimislukku”.
Oma maa ja eestlastega seotud kultuuripärandi talletamise ja mõtestamise kõrval on Eesti humanitaarteadustes ja kultuuriloos olulisel kohal olnud soome-ugri rahvaste uurimise traditsioon. Käesoleva kogumiku artiklid avardavad teadmisi kodumaisest soome-ugri uurimisloost ning tutvustavad selle valdkonna arengusuundi ka Soomes, Ungaris ja Venemaal. Teaduse tegemise loomise protsessid ja nendega seotud representeerimisküsimused ning uurija suhe uuritavaga on etnoloogias jätkuvalt aktuaalsed aruteluteemad. Lisaks uute uurimisküsimuste leidmisele ja vaatenurkade avamisele oma kitsamale uurimisobjektile on teadlaste ülesandeks neid muutusi ja tähendusnihkeid uurimistraditsioonis teadvustada ja analüüsida. Selle kogumiku artiklite autorid tegelevadki oma uurimisvaldkonna eripärade käsitlemise ja neis toimunud teisenemiste lahtimõtestamisega.
täpsemalt
Eesti Rahva Muuseum Kaisa Lomp 736 3089 www.erm.ee
