Ilmus kogumiku “Nüüdisaegne udmurdi kultuur” teine köide
Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
Kogumiku esimene köide, mis ilmus 2020. aastal, vaatles udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ja kuidas globaliseerumisele vaatamata on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
Kogumiku teine köide käsitleb udmurtide erinevaid eluvaldkondi, teemade hulgas on nüüdisaegse udmurdi kirjanduse avaldumisvormid ja žanrid, keeleline purism, udmurdi folkloor ja muusika, udmurtide religioossed tavad ja koroonapandeemia mõju neile, udmurdi identiteedi märgid, rahvuslik liikumine, külaarhitektuur ja etniline riietus. See loetelu ei hõlma muidugi täielikult kultuurinähtuste mitmekesisust ning kogumik ei kirjelda kõiki kultuuris toimuvaid protsesse – tulevastele uurimustele on ruumi veel palju.
Mõlemad Tallinna Ülikooli kirjastuses avaldatud raamatud täidavad olulise lünga nüüdisaegse udmurdi kultuuri kirjeldamisel ja mõistmisel. Kogumiku artiklite autorid on udmurdi keele ja etnograafia eest seisjad ja teadlased, kes töötavad eri sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondades (kirjandusteadus, ajakirjandus, keeleteadus, etnoloogia, folkloristika, antropoloogia, ajalugu, politoloogia).
Koostajad ja toimetajad:
Raamatu panid kokku: Eva Toulouze (Tartu ülikool; INALCO, Pariis), Nikolai Anisimov (Eesti Kirjandusmuuseum; Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut), Jelena Popova (Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituut).
Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas Acta Universitatis Tallinnensis ilmunud kogumiku avaldamist toetasid Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programmi nõukogu ja Eesti Kirjandusmuuseum (projekt EKM 8-2/20/3 Narrative and belief aspects of folklore studies).
Kogumiku artiklite autorid on teadlased, kes esindavad sotsiaal- ja humanitaarteaduste eri valdkondi. Esindatud on etnoloogid, folkloristid, etnograafid, antropoloogid, ajaloolased, etnomusikoloogid, politoloogid, sotsioloogid, kirjandus- ja keeleteadlased – oma eriala tunnustatud spetsialistid, kellest enamik uurib oma kultuuri: Nikolai Anisimov, Bogdan Anfinogenov, Svetlana Arekejeva, Jelena Bulõtševa, Ljubov Fjodorova, Laur Vallikivi, Maria Vekšina, Galina Gluhhova, Larissa Dmitrijeva, Jelena Kovõtševa, Vera Pantelejeva, Christian Pischlöger, Juri Perevoztšikov, Jelena Popova, Irina Ptšelovodova, Svetlana Russkihh, Vladislav Stepanov, Galina Šušakova, Eva Toulouze, Aleksandr Tšernõhh.
