Marilase Gennadi Salmijanovi selgituse kohaselt on üjarnja maride vanim püha. Selle rituaalides on ühendatud kevadisi ja talviseid tegevusi. Niisuguste rituaalidega soovisid marid vanasti loodust äratada ja maa viljakaid jõude taaselustada, põllumajanduslikku õitsengut ja perele heaolu saavutada.
02.03.2020
Ikõt, kokõt, kumõt – marid võistlesid püha puhul mängudes lumel
Ikõt, kokõt, kumõt! See on mari keeles üks, kaks, kolm, ja kolme peal pistsid võistlejad, pann koos suure koogiga käes, jooksu pöördekohani ja tagasi, et siis heita küpsetis oma võistkonnakaaslase tühjale pannile. Tartu laululava taga lumel oli maride vanima püha üjarnja puhul kavas teisigi mänge, mille aegu oli tarvis stardis kolmeni lugeda. Näiteks kaelkookudega vee tassimine, kotisjooks ja suurtes viltides võidujooks. Vilte läks tarvis ka heitevõistlusel.
Lugege lähemalt siin (Raimu Hanson, Tartu Postimees, 02.02.2020).
