Hõimupäeval astub lavale saami legendaarne muusik Wimme

Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetk on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.

Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel  esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.

Eestit esindavad peakontsertidel äärealade pärimust tutvustavad seto ansamblid Sorrõseto ja Liinatśuraq, Sõrve ansambel Ammuker, mulgi Tiistelu ning Eesti torupillimängijate ansambel. Kontsertidel astuvad samuti üles ka Eesti soome-ugri rahvaste ansamblid ja muusikud.

Külla saabunud muusikuid kuuleb üle Eesti. Hõimupäevade suuremad kontserdid toimuvad veel neljapäeval 17. oktoobril kell 18 Pärnu raekojas, reedel 18. oktoobril kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Aidas ja laupäeval 19. oktoobril kell 19:30 Pärnu Tervise kultuurikeskuses. Lisaks toimub kontserte ka Rakveres, Jõhvis, Moostes ja paljudes koolides üle Eesti.

Hõimupäevade muusikasündmused jätkuvad järgmisel nädalal kaasaegses võtmes.  Esmaspäeval 21. oktoobril kell 19 ERR 1. stuudios soome-ugri rahvastest inspireeritud elektroonilise nüüdismuusika kontsert „Taevapõdra rahvaste lood. Keel kui maailmavaade“, kus kõlab soome-ugri põliskeeltest inpisreeritud elektrooniline muusika, kontserdile järgnev vestlusring keskendub  Uku Masingu loomingust inspireeritud mõtisklustele keelest kui maailmavaatest.

Kuni oktoobri lõpuni saab Riigikogu III korruse saalis tutvuda näitusega “Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“ ning Tallinna Botaanikaaias on eksponeeritud rändnäitus „Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad“. 

23. oktoobril avatakse aga Ungari ungari keelemehe Antal Reguly 200. sünniaastapäevale pühendatud näitus, avamisele järgneb samal teemal ka Hõimuklubi loeng.

Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas. Hõimupäevade tähistamise traditsioon sai alguse 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. Hõimupäevi hakati taas tähistama 1988. aastast. 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäeva ning lipupäevana. Alates 2018. aastast kuuluvad Hõimupäevad rahvusvahelise folkloorifestivalide ühenduse CIOFF festivalide hulka. 2019. aastal on hõimupäevad pühendatud ÜRO põliskeelte aastale.

Hõimupäevi korraldavad MTÜ Fenno-Ugria Asutuse eestvedamisel paljud haridus- ning kultuuriasutused ja organisatsioonid üle Eesti. Hõimupäevi toetavad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm, Kultuurkapital, Tallinna kultuuriamet, Tartu linn, Ungari Insituut/Balassi Instituut, NKA (Ungari Kultuurkapital) ja Soome Suursaatkond.