Fenno-Ugria raport Venemaa soome-ugri rahvaste olukorrast 2022-2024/25 nüüd ka inglise keeles

Fenno-Ugria asutuse raporti “Venemaa soome-ugri rahvaste olukord 2022-2024/25” tõlkis inglise keelde projektijuht Patrick O´Rourke ja see on nüüd kättesaadav ka Fenno-Ugria kodulehel. Raporti autorid on Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, juhatuse esimees, folklorist Madis Arukask, juhatuse liige, keeleteadlane Sven-Erik Soosaar ja mari uudiste portaali Mari-Uver toimetaja Vasily Nikolajev, raporti koostas ja toimetas Fenno-Ugria direktor Barbi Pilvre,

Venemaal elab ca 1,7 miljonit soome-ugri rahvuste esindajat, kellest vaid umbes 1 miljon peab oma rahvuskeelt emakeeleks. Soome-ugri rahvad on hajutatud ning nende autonoomiate piirides domineerib venekeelne elanikkond. Keelte õppimine on alates 2018. aastast vabatahtlik, mis on viinud emakeeleoskuse languseni.

Keeletehnoloogiline tugi on kõige parem mari, udmurdi ja komi keelel, kuid üldiselt on korpused väikesed. Väiksemate rahvaste keeled on eriti kehvas seisus. Assimilatsiooni kiirendab rahvuskeelte väljajätmine haridusest ja ühiskonnast.

2022. aastal alustas Venemaa mobilisatsiooni, kaasates paljusid vähemusrahvusi. Moodustati rahvuslikke pataljone, milles rõhutati kultuurilisi sümboleid. Armeed nähakse mehistumise ja sotsiaalse tõusuteena. Keskmine palk on madal, kuid sõjaväeteenistus pakub suurt tasu.
Soome-ugri organisatsioonid on riigi kontrolli all. Rahvuslikud üritused ja pidustused alluvad Vene ühtsuse ideoloogiale ja sõjatemaatikale. Viimastel aastatel on suletud väliskontaktid ja fookuses on keskvõimu tugevdamine. Nagu Eesti poolelt on katkenud kultuurisuhtlus Venemaaga, on ka Venemaa poolt soome-ugri rahvusvaheline koostöö kuulutatud politiseerituks  ja takistatud.

Et hõimuliikumist Venemaa suunal mitte maha kanda, on Fenno-Ugria valmis suhete taastamiseks võimaluste piires pärast sõja lõppu.