Fenno-Ugria paneelis “Pagulus ja rahvus” Paide Arvamusfestivalil arutleti rahvusliku identiteedi üle kodumaast eemal

Fenno-Ugria osales Paide Arvamusfestivalil Kultuuririkkuse alal oma paneeliga “Pagulus ja rahvus”. USAs elanud eestlased, ettevõtja Renee Meriste ja haridustöötaja Ede Schank-Tamkivi, Eesti komi Anna Kuznetsova, folklorist, Tartu Ülikooli kaasprofessor, Fenno-Ugria juhatuse esimees Madis Arukask ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent, Fenno-Ugria juhatuse liige, keeleteadlane Tõnu Seilenthal arutlesid, miks ja kuidas loovad rahvuskogukondade liikmed rahvuslikku identiteeti kodumaast eemal elades.

Arutelujuht oli Fenno-Ugria direktor Barbi Pilvre ja arutelu korraldas Fenno-Ugria koostöös kultuuriministeeriumiga.

Lähtuti Barbi Pilvre väitest, et eestlaste rahvuslik identiteet on keeleline ja eesti keele oskus on meil peamine rahvuse tunnus. Pilvre lisas, et meie arusaam rahvusest on siiski seotud ka kujuteldava “vereliiniga”, sest maailmas on palju eestlasi, kes ei oska eesti keelt, kuid kes peavad end eestlasteks, sest mõni esivanem on pärit Eestist. Keel seega ei ole ainus rahvust määratev tunnus, näiteks ei peeta eestlasteks Eestis elavaid venelasi, kes oskavad eesti keelt, mõiste “mitte-eestlane” on meil ka ametlik mõiste.  

Pilvre rääkis Fenno-Ugria esindajate külaskäigust selle aasta soome-ugri kultuuripealinna Hancocki, kus on suur soome taustaga elanikkond, ja ameerikasoomlastest, kes ei oska enamasti soome keelt. Nad peavad end soomlasteks, viljelevad soomelikkust ja soome kombeid. Ameerikasoomlased on isegi soovinud oma keelt ka unustada 1920-1930ndatel, et integreeruda ja olla edukas USAs. Noorte hulgas on samas huvi oma juurte vastu.

Kuidas on USA eestlastega, rääkisid pikalt USAs Californias elanud Renee Meriste ja Ede Schank-Tamkivi. Enamasti peetakse keelt tähtsaks, kuid see ei ole ainus rahvusidentiteedi määraja, olulised on traditsioonid, suhtlus, üritused. USA kodanike puhul on võimalik rääkida rahvuslikust kaksikidentiteedist, mida toetab sageli ka topeltkodakondsus. Emakeele oskus on välismaal elavatele eestlastele samas väga oluline ja Ede Schank-Tamkivi kinnitas, et see võib mõjutada ka näiteks kodumaale naasmise otsust, kui selgub, et lapsed hakkavad emakeelt unustama.

Tõnu Seilenthal avas paguluse mõistet Eesti soome-ugri kogukondade näitel, rääkis nende kujunemisest ja leidis, et keel on siiski oluline identiteedi osa, isegi kui seda hästi ei osata.

Eesti soome-ugri kogukonnad on enamasti eestistunud või venestunud, samas peetakse end udmurtideks, komideks, marideks. Käiakse koos ja harrastatakse rahvatantsu, laule, tehakse rahvustoite. Oma emakeelt sageli alles õpitakse Eestis, sest ka ajaloolisel kodumaal on rahvuskeele oskus nõrk. Venemaal on vähemusrahvuste, ka soome-ugri rahvuste nimivabariiikides domineeriv vene keel, haridus on venekeelne, vähemusrahvuste esindajatel on kaksikidentiteet: venemaalane ja oma rahvus. Vähemusrahvuse liikmeks olek ja oma keele rääkimine ei ole prestiizhne. Arutleti, miks nii on kujunenud, miks on vene kultuurile üle mindud. Seda on mõjutanud Venemaa rahvuspoliitika, mis on väikeste keelte õppimist ja kasutusvaldkondi järjekindlalt piiranud. Eestis olles on soome-ugri rahvuste esindajate jaoks oma rahvuskeel muutunud olulisemaks, siin on oma keele oskamine väärtus, ka Eesti riik (kultuuriministeerium) toetab rahaliselt soome-ugri pühapäevakoole. Tähtsal kohal on toit, rahvatantsud, laulud, ka siis, kui oma keelt ei osata.

Välismaal rahvust ühendavaks võib olla ka sport, nagu eestlastel ja soomlastel suusatamine. Suusatamas käiakse koos isegi Californias, rääkis Renee Meriste.

Rahvusliku identiteedi osa võib olla ka usk, kirik kui kooskäimise koht ühendab USA eestlasi ka siis, kui ollakse üldiselt usuleiged. Keeled ja kombed paguluses konserveeruvad, säilitatakse see ajastu, kust kunagi on lahkutud, seda näitavad hästi Eesti Majad välismaal. Tähtsaks võivad muutuda mõned vanad toiduvalmistamise kombed, mida kodumaal elades ei tunta, näiteks koos verivorsti tegemine, oluliseks muutub rahvariiete tegemine või hankimine.

Identiteedi tähtis osa on sageli religioon, näiteid võib tuua ka soome-ugri rahvuste identiteedist, näiteks Karjala piirkonnas on õigeusk eristanud karjalasi soomlastest ja luterlus olnud ingerlaste puhul oluline osa rahvustundest. Sellest rääkis Madis Arukask, kelle erialaks on usundid.

Terve ENSV aja oli eksiilis oli  tähtis vastupanuliikumine, eriti USAs, mis andis eesti kogukondadele ühendava missiooni. Ka iseseisva Eesti ajal ei tohiks unustada okupatsioone, rõhutas Ede Schank-Tamkivi, kes töötab Vabamus haridusprogrammide juhina.

Eesti soome-ugri kogukondade puhul ei ole näha vastupanuliikumist, üksikud rahvuslikud vabadusvõitlejad tegutsevad küll USAs ja Lääne-Euroopa riikides. Selle põhjuseks on ilmselt hirm Venemaa repressiivorganite tegevuse ees, mille ohvriks võivad langeda pereliikmed, kes on Venemaal.

Veel fotosid

Vaata paneeli salvestust