Kolmas

Koht: Helsingi, Soome Vabariik
Aeg: 10.–13. detsember 2000
Peateema: "Soome-ugri maailm kolmandal aastatuhandel – arenguperspektiivid".
Korraldaja: Soome-Venemaa Ühing (Suomi-Venäjä-Seura) koos M. A. Castréni Seltsiga. Finlandia-talos toimunud kongressi väisasid esmakordselt kõigi kolme soome-ugri rahvusriigi – Eesti, Ungari ja Soome – presidendid.

Resolutsioon 2000

Kongressil osales ligi 600 delegaati ja vaatlejat. Vastavalt reglemendile on hääletamisel igal soome-ugri rahva delegatsioonil üks hääl. Delegaatidena osalesid eestlased, ersad, handid, ingerisoomlased, isurid, karjalased, komid, liivlased, mansid, marid, mokšad, neenetsid, saamid, setud, sölkupid, udmurdid, ungarlased ja vepslased. Vaatlejatena olid kohal soome-ugri maade ja Venemaa Föderatsiooni ametlikud esindajad.

Avamisel pidasid tervituskõned kõik kolm soome-ugri presidenti: Soome president Tarja Halonen, Ungari president Ferenc Mádl ja Eesti president Lennart Meri.

Võõrustajamaa president Tarja Halonen saabus kongressile tervitussõnu lausuma otse Nizzast Euroopa Liidu tippkohtumiselt. Ungari president Ferenc Mádl andis edasi ka Ungari eelmise presidendi Árpád Gönczi tervituse.

Eesti president Lennart Meri ütles oma kõnes, et resolutsioonid ei ole luuletused, vaid tegevusjuhised ning küsis samas, kas eelmiste kongresside resolutsioone on täidetud. Veel märkis Lennart Meri, et näiteks Saaremaal kasvav robirohi on kaitse alla võetud, kuid väikesed rahvad mitte. Eesti president kutsus Venemaad üles koostööle, et meie idapoolsete hõimurahvaste probleeme koos lahendada. Samuti esitas Lennart Meri kutse tulla nelja aasta pärast kongressile Tallinnasse.

Venemaa Föderatsiooni kõrgeim esindaja, rahvus- ja migratsioonipoliitika minister Aleksandr Blohhin, luges ette Venemaa presidendi Vladimir Putini tervituse.

1. POLIITIKA

Inimõigused ja põlisrahvaste õigused

inimõigused ja õigusriik, põlisrahvaste ja rahvusvähemuste õigused inimõiguste põhikomponendina; rahvusvahelised kokkulepped ning põlisrahvaste ja rahvusvähemuste õigused;
põlisrahvaste ja rahvusvähemuste õigusi käsitleva seadusandluse funktsioneerimine riiklikul ja regionaalsel tasandil ning seadusandluse vastavus ühiskonna tegelikule olukorrale;
demokraatlikud protseduurid rahvuse kui subjekti sees.

2. KULTUUR JA HARIDUS

Emakeel kui rahva püsimajäämise üks põhialustest

õigus emakeelsele haridusele ja emakeelse hariduse korraldamine kakskeelsuse tingimustes;
perekonna ja naise tähendus kakskeelse kultuuri arengus ja emakeele säilitamisel;
kultuuritraditsioonid ja kolmanda aastatuhande väljakutsed; rahvuskeelte rikastamine nende omapära arvestades;
kultuur, ühiskondlikud organisatsioonid ja rahvuslik intelligents ning nende tähendus rahvuslikule arengule;
kultuuri- ja keeletraditsioonide säilimise ja arengu probleemid diasporaas.

3. ÖKOLOOGIA JA TERVISHOID

Regioonide areng ja elukeskkonna ning rahva tervis

keskkonnaprobleemide mõju soome-ugri rahvaste elutegevusele ning arengu ja keskkonna vastuolu lahendamise võimalused;
regioonide areng ja põlisrahvaste tervis.

4. MEEDIA ja INFOSÜSTEEMID

Soome-ugri keelte ja kultuuride propageerimise strateegia järgmisel sajandil

meedia ja informaatika võimalused soome-ugri keelte ja kultuuri arendamisel
mida teatakse soome-ugri rahvastest maailmas – kuidas suurendada ning levitada informatsiooni

Avapäeval esitati ka kõigi delegatsioonide ettekanded ning Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee aruanne kongressile nelja aasta jooksul tehtud tööst, mille kongress kinnitas.

12. detsembril toimus kongressi töö neljas töörühmas ehk sektsioonis:

poliitika töörühmas, peateemaks inimõigused ja põlisrahvaste õigused;
kultuuri ja hariduse töörühmas, peateemaks emakeel kui rahva püsimajäämise üks põhialustest;
ökoloogia ja tervishoiu sektsioonis, kus räägiti regioonide arengust ja elukeskkonna ning rahva tervisest;
meedia ja informatsioonisüsteemide töörühmas, kus fikseeriti soome-ugri keelte ja kultuuride propageerimise strateegia järgmisel sajandil.

Töörühmad esitasid kongressile soovitused edasiseks koostööks ja soome-ugri rahvaste olukorra parandamiseks.

13. detsembril võeti vastu kongressi resolutsioon. Resolutsioonis on taas kinnitatud see, et hõimupäevad on oktoobri kolmandal nädalal, hõimupäevaks on kuulutatud oktoobri kolmas laupäev. Nendelt riikidelt, kus elab soomeugrilasi, nõutakse ILO konventsiooni nr 169 (konventsioon põlisrahvaste kohta) ratifitseerimist. Viimasel hetkel tehti resolutsiooni veel üks parandus: otsus, et Soome, Eesti, Ungari ja Venemaa pöörduksid ÜRO poole, et see kuulutaks välja soome-ugri rahvaste kümmeaastaku, muudeti nii, et Soome, Ungari, Venemaa Föderatsioon ja Eesti algatavad koos soome-ugri aastakümne. Redaktsioonikomisjoni esimees, Komi Vabariigi asepresident Aleksei Konjuhhov esitas muudatuse kongressile alles täna hommikul ja väitis selle olevat näpuvea paranduse.

Otsustati, et järgmine kongress toimub aastal 2004. Tallinnas, Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee peakorter jääb edasi Soome. 12. detsembri õhtul toimunud konsultatiivkomitee istungil valiti Valeri Markov uuesti konsultatiivkomitee esimeheks.

Lõppsõnavõtuga pöördus kongressil osalejate poole Soome Eduskunna eesistuja Riitta Uosukainen.

Paralleelselt soome-ugri rahvaste III maailmakongressiga, 9.-13. detsembrini, toimus Helsingis ka Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni (MAFUN) kongress. Vastu võeti kaks uut liikmesorganisatsiooni.

MAFUNi kongressist võtsid osa eestlased, soomlased, karjalased, vepslased, ersad, mokšad, marid, udmurdid, komid, handid, mansid ja ungarlased. Otsused kandis sekretär Jussi Santeri Junttila ette ka soome-ugri rahvaste maailmakongressi lõppistungil.

Tallinn muutub hõimlaste pealinnaks. Rein Sikk, Eesti Päevaleht 14.12.2000

Vene minister pani kongressi kihama. Rein Sikk, Eesti Päevaleht 13.12.2000

Meri läks venelastega hantide pärast tülli. Rein Sikk, Eesti Päevaleht 12.12.2000

Ettevalmistused soome-ugri rahvaste III maailmakongressiks. (Kirsti Ruul, Andres Heinapuu. Fenno-Ugria Infoleht, 2000, nr 2 (22))