Eesti riigipea tervitab soome-ugri kultuuripealinna avatseremoonial 25 miljonit pidulist

Laupäeval, 13. veebruaril võtab Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja ametlikult vastu soome-ugri kultuuripealinna tiitli. Sümbollinnu Tsirgu annab mulkidele üle Baškiirias asuv ida-mari küla Miškan. Avatseremoonial tervitavad soome-ugri rahvaid teiste seas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Anneli Ott ja Mulgimaa patroon, president Toomas Hendrik Ilves.

Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja ja kultuuripealinna programmi eestvedaja Ave Grenbergi sõnul toob soome-ugri kultuuripealinna aasta taas tähelepanu keskpunkti kultuurilise mitmekesisuse teema.

“Programm väärtustab pärandit ja aitab tänapäeva maailmas hõimurahvaste kultuuridel areneda ning tulevikus tugevust koguda,” räägib Grenberg.

Kultuuripealinna programmi siht on Grenbergi sõnul rõhutada unikaalsete mulgi mustrite kaudu ennekõike seda, miks Mulgimaal on hea elada!

“Meie programmi läbiv motiiv on mulgi käsitöö, arhailine mulgi muster rahvarõivastel, tänapäeva tarbeesemetel ja avalikus ruumis,” täpsustas ta.

Laupäevasel avatseremoonial esinevad kõnedega president Kersti Kaljulaid,kultuuriminister Anneli Ott ja Mulgimaa patroonim, president Toomas Hendrik Ilves ning soome-ugri eelmise kultuuripealinna ehk ida-mari küla Miškani esindajad.

Kultuuripealinna sümbollinnu Tsirgu ja tiitli annab Abja-Paluojale üle  URALIC Keskuse ja soome- ugri noorteühenduse MAFUN nimel soome-ugri kultuuripealinnade liikumise algataja Oliver Loode.

Ajaloolise sündmuse tähistamisel lehvivad tseremoonial kõigi hõimurahvaste lipud, mis kinnitab sugulusrahvaste ühtekuuluvustunnet. Sõnavõttudele järgneb hõimurahvaste muusikat ja tantsu pakkuv kontsert, millele järgneb rongkäik – soome-ugri kultuuripealinna sümbol-lind Tsirk viiakse Abja-Paluoja peatänava ääres paikneva raamatupoe aknale.

Avatseremooniale saab kaasa elada otseülekande vahendusel nii sotsiaalmeedias @soomeugrikultuuripealinn2021 (Finno-Ugric Capital of Culture 2021), kui ka ajalehe Sakala veebilehel.

Kaheksanda kultuuripealinnana tiitlit kandev Abja-Paluoja pakub Mulgimaal ja selle ümbruses terve aasta jooksul rea meeleolukaid ja silmaringi laiendavaid sündmusi, mis ühendavad soome-ugri rahvaid ning aitavad kaasa hõimurahvaste traditsioonide säilimisele.

Taustast

Soome-ugri ehk uurali rahvaid on kokku üle kahekümne ning erinevaid soome-ugri keeli kõneleb praegu maailmas ligikaudu 25 miljonit inimest. Praegu elavad üle ilma laiali teiste hulgas: ungarlased, handid, mansid, saamid, soomlased, karjalased, eestlased (sealhulgas mulgid ja setod), liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad, marid, udmurdid ja komid.

KULTUURIPEALINN

Siiani on soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandnud Udmurdi küla Bõgõ (2014), Setomaa küla Obinitsa(2015), Ungari küla Iszkaszentgyörgy ja Vezprémi linn (2016) ning Karjala küla Vuokkiniemi (2017), Mari Vabariigis asuv Šorunža (Untšo) küla (2019) ja Baškiirias asuv Miškino küla (2020).

Kõigil juhtudel aitas soome-ugri kultuuripealinna tiitel tõsta tiitlikandjate tuntust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas kultuuriturismi arendamise kaudu.

Kultuuripealinn 2021 sündmuste programmi korraldamisse on kaasatud omavalitsusi, külasid, kultuuri- ja haridusasutusi ning ettevõtjaid.

Soome-ugri kultuuripealinna aasta korraldamist toetavad URALIC Keskus, Fenno-Ugria Asutus, Mulgi Vallavalitsus, Tõrva Vallavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Mulgi Kultuuri Instituut, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Kultuuriministeerium, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Mulgimaa Arenduskoda ja Eesti maaelu arengukava 2014-2020.

Soome-ugri kultuuripealinna programm 2021 saab läbi viidud LEADER meetme toel.

LOGO

Soome-ugri kultuuripäälinn 2021 logo kujutab endast mulgi mustrite ja mulgi kuue värvides linaõit, mis kätkeb endas mulkide jõukust, taassündi ning esivanemate poolt meile kaasa antud värvimaagia väge.

MULGID

Mulgimaa hiilgeaeg oli 19. sajandi teine poolt ja 20. sajandi algus. Tolleaegsed mulgid olid esimesed talupojad Eestis, kes alustasid talude päriseksostmist. Rikkuse aluseks peetakse linakasvatust ning rikkuse kasvu näitasid nii uhked häärberid kui ka see, et lapsi oli võimalik saata parematesse ja kallimatesse koolidesse õppima. 2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb mulgi murret ligi 10 000 inimest. Põhiliselt räägitakse seda kõnekeelena maapiirkondades.