Baškortostanis sai kokku Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni nõukogu
Baškortostani vabariigi pealinnas Ufaas toimus 3. märtsil järjekordne Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni (AFUNi) nõukogu presiidiumi istung, et arutleda Venemaa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse teemadel.
Foorumi avasõnades tänas assotsiatsiooni esimees, Saranski linnapea Pjotr Tultajev Baškortostani vabariigi juhtkonda abi eest ürituse korraldamisel. „Meie riik Venemaa on paljurahvuseline, nii on ajalooliselt kujunenud, iga regioon oleks nagu läbilõige riigi paljurahvuselisusest. Baškortostan pole erand, siin paljud rahvad lihtsalt ei ela, vaid säilitavad ja arendavad oma kultuuri, traditsioone. Väga tähtis on, et keele valdajad püüaks säilitada oma keelt. Mitte vähem tähtis pole, et iga tasandi võimuorganid looksid tingimusi, et kõik saaksid takistusteta rääkida, lugeda ja õppida oma emakeeles. Väga palju sõltub inimesest endast, kuid seejuures sõltub väga palju ka võimuorganitest. Me oleme rõõmsad, et saame kasutada Baškortostani kogemusi teistes regioonides, eelkõige seal, kus elavad soome-ugri rahvad. Muidugi on väikerahvad huvitatud, et nende keeled elaks, ja keegi ei sea selle tähtsust kahtluse alla. Samas mõistame, et riik nagu Venemaa, paljurahvuseline ja suur, tema vundament ja tugevus on suur vene keel ja kultuur. Vajalik on rahvaste kultuuride vastastikune sulandumine, mis tänapäeval toimubki,“ rõhutas Tultajev.
Baškortostani valitsusjuhi nimel tervitas foorumit tema administratsiooni juhi asetäitja Maksim Mihhailov, kes märkis: “Kahtlematult tõstatab tänane foorum soome-ugri rahvastele tähtsaid ja aktuaalseid küsimusi, samas aga koondab inimesi ühiste eesmärkide ja ülesannete ümber. Soome-ugri rahvastel on suur osa Venemaa riikluse tekkimises, teaduse ja kultuuri arengus, soome-ugri rahvaste unikaalsed kombed ja traditsioonid – see on üldine vara ja võõrandamatu osa kõigi rahvuste kultuurilisest ja etnilisest eripärast. Vähe sellest, Baškortostan on saanud tänu oma geograafilisele asendile ja ajaloole territooriumiks, kus segunevad soome-ugri, turgi ja slaavi maailmavaated.“
Baškortostani kultuuriministri asetäitja Valentina Latõpova rääkis, et 2014. aasta detsembris moodustati ministeeriumis etnokultuurilise arengu ja regioonidevahelise koostöö osakond. Praeguseks on väljatöötatud ja kinnitatud Venemaa rahva ühtsuse tugevdamise ja Baškortostani vabariigi rahvaste etnokultuurilise arengu riiklik programm. Baškortostanis tegutseb enam kui 300 ühiskondlikku organisatsiooni, millest enam kui 60 tegeleb rahvuskeelte ja kultuuride arengu ja säilitamisega. Eriti rõhutas Latõpova, et vabariigis tehakse suurt tööd rahvaste kultuuri arendamiseks ja etnilisuse säilitamiseks. Iga aasta toetatakse soome-ugri rahvuskultuuri ühendusi, et nende esindajad saaksid sõita riigi eri piirkondadesse, korraldada üritusi vabariigi linnades ja rajoonides.
Istungil arutati Venemaa soome-ugri rahvaste etnokultuurilise eripära toetamist. Tõstatati rahvuskoolide sulgemise, rahvuskeelsete õppematerjalide vähesuse ja õpetajate kaadriprobleemide küsimus. Kõneldi ka Venemaa soome-ugri rahvaste VI kongressi ettevalmistamisest. Ürituse raames toimus A. Z. Validi nimelises rahvusraamatukogus ümarlaud teemal „Soome-ugri rahvaste kirjanduse väljaandmine Venemaal“. Raamatukogule kingiti ka soome-ugri kirjandust.
Lõpetuseks sõitsid istungil osalenud Karmaskala rajooni, kus tutvuti Ilterjakovos polüfunktsionaalse kultuurikeskusega ning mordva esimese haritlase, ersa aabitsa koostaja, folkloristi ja etnograafi Avksentija Jurtovi muuseumiga. Karmaskalas toimus Baškortostani artistide kontsert „Baškortostan – rahu ja üksmeele maa“.
2010. aasta rahvaloenduse andmeil elab Baškortostanis 103 568 mari, 21 477 udmurti ja 20 300 mordvalast ning 219 eestlast. Kokku moodustavad soome-ugri rahvad 3,6% vabariigi elanikkonnast.
Baškortostanis on asutatud ja töötavad aktiivselt Mordva rahvuskultuuri autonoomia, Mari rahvuskultuuri keskus Ervel Mari, vabariiklik udmurtide rahvuskultuuri keskus. Aastal 2005 asutati Baškortostani vabariigi soome-ugri rahvaste assamblee.
Allikas: Опыт сохранения этнокультуры финно-угорских народов Башкортостана будет перениматься другими регионами страны (finugor, 06.03.2017)
