Art Leete soome-ugri mütoloogilisest värviloogikast

Etnoloog Art Leete kirjutas kultuurilehes Sirp punasest ja valgest: truudus mütoloogilisele värviloogikale hakkas hantidele ja neenetsitele pahandusi kaela tooma. Avaldame siinkohal mõned katkendid kirjutisest.

Animismi ja kommunismi kokkupõrge oli Siberi soomeugrilastele värvide võitlus. Saja aasta eest Siberis võimu saanud enamlased sattusid soome-ugri mütoloogilisse maailmapilti, sellest ise aru saamata.

Maailmade värvid

Handi ja neenetsi mütoloogias jaguneb maailm kolmeks – ülemiseks, keskmiseks ja allilmaks. Keskel elavad inimesed, ülailmas elu andvad ning allilmas haiguste- ja surmajumalad. Ülemist ilma ühendavad meiega päevakaar, jõelätted ja kasepuu. Valgetele jumalatele ohverdatakse valge põhjapõder, valge kangas ja hõberaha. Alumine ilm on aga punane ja must. Allilm jääb öökaarde, jõesuudme poole, inimeste surma­paikadesse, tumeda kuusepuu juurtesse. Ülailm on taevas ja allilm maa all, aga ometi on mõlemad ka keskmises maailmas olemas.

Veekeerised viivad alumisse ilma. Surnud mehe koda kuulub allilma, ta elab seal koos surmavaimudega, ehkki mahajäetud maja asub samal ajal ka keskmises ilmas. Metsalaagrist ülesvoolu jäävad alad kuuluvad ülailma, nagu ka metsaonni tagaseina tagune ala (kus asub kaitsevaimukujudega sammas­ait) ja pööning (kus hoitakse hingenukke ja muid pühasid esemeid). Pimedal ajal ei taha handid ega neenetsid väljas liikuda, sest siis on kogu inimeste maailm allilma olevuste kontrolli all.

Handid ja neenetsid valisid pärast oktoobrirevolutsiooni Vene kodusõjast alates valgete poole. Truudus mütoloogilisele värviloogikale hakkas aga hantidele ja neenetsitele kohe pahandusi kaela tooma.

Allilma isanda pesa

1930. aastate alguses rajati hantide ja metsaneenetsite maale Kazõmi jõele kultuuribaas. Kultuuribaasid oli näidisasulad, kus leidus kogu moodsaks eluks hädavajalik infrastruktuur, näiteks kauplus, haigla, veterinaarpunkt, agronoomiakeskus, ladu, põhjapõtrade laenutamise punkt, raamatukogu ja kultuurimaja. Ent esmajoones oli siiski tegu kommunistlike misjonijaamadega põlisrahvaste plaanipärasele kultuurilisele arengule kaasaaitamiseks. Tegutsesid „punased püstkojad“ (mobiilsed agitatsiooni toetusvahendid rändlevate ja metsas hajali elavate põliselanike külastamiseks), kogu kultuuribaas riputati täis punalippe ja loosungeid (loomulikult punasel kangal) ning kultuurimajja sisustati kommunismi üritust ja partei juhte ülistav punanurk. Handid ja neenetsid, kelle hüvanguks kõike seda tehti, käisid aga kultuuribaasist suure kaarega mööda.

Kommunistid ei osanud aimata, et liialdused punase värvi kasutamisel ei mõjunud animistlikult meelestatud põliselanikele ligitõmbavalt. Pealegi on handi usundis allilma isanda nimi Kul. Seega tegid handid ja neenetsid loogilise järelduse, et venelased ehitasid surnute riigi valitsejale pesa (kultuuribaasi nimetuse venekeelse lühendi – kultbaza – kasutamine suhtluses teeb assotsiatsiooni eriti ilmseks).

Punaste reformid andsid metsatundras esimese tagasilöögi, kui 1931. aastal avati kultuuribaasis kool. Entusiastid korjasid handi ja metsaneenetsi lapsed ümberkaudsetest metsadest väevõimuga kokku ja viisid minema. Lapse­vanemad sellega aga ei leppinud. Ühel talveööl rünnati kultuuribaasi, viidi lapsed minema ja kästi kool kinni panna. Seda nõukogude ametnikud ka tegid.

___________

Autorist: Art Leete on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi juhataja, folklorist ja etnoloogiaprofessor. Ta mitmete raamatute autor, kes on käinud mitmetel ekspeditsioonidel ja uurinud põhjarahvaste, eriti neenetsite ja obiugrilaste ajalugu ning kombeid.

Print Friendly, PDF & Email