Alustati põlisrahvaste registrisse kandmist

Esimesena esitas oma dokumendid Vene Föderatsiooni põlisrahvaste registrisse kandmiseks Jamali poolsaare põhjapõdrakasvataja Liina Agitševa. Selleks registreeris ta ennast vastuvõtule Vene Föderatsiooni rahvusasjade agentuuri põlisrahvaste osakonda ja sõitis Moskvasse. Tema abikaasa aga otsustas dokumendid vormistada elukohajärgselt Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas.

Moskvas läbis ta koos lapsega vajalikud meditsiinilised uuringud. „Agentuuris aga võeti meid hästi vastu, aidati vormistada dokumendid. Põlisrahvaste registrit me ootasime väga kaua, sest enne pidime iga poole aasta tagant dokumentaalselt tõestama oma rahvust ja ka seda, et me tõesti järgime traditsioonilist eluviisi. Nüüd on palju parem“, ütles Agitševa.

Põlisrahvaste registri loomine võimaldab põlisrahvastel pääseda paremini loodusressursside juurde, mida on vaja traditsioonilise eluviisi ja majandamise viljelemiseks.  Samuti saada lihtsamalt põlisrahvastele ette nähtud riiklikku toetust. Enam pole põlisrahvastel vaja tõendeid, et saada kätte sotsiaalseid toetusi, pensionit või muid subsiidiume.

Selline kogu riiki hõlmav põlisrahvaste register on Vene Föderatsioonis ainulaadne. Varem olid sellised registrid olemas vaid kohalikul tasandil, näiteks Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas ja sellest väga heast registrist võetigi eeskuju. Põlisrahvaste nimekirja kantakse nende esindajaid kuni 2022. aasta veebruarini.


Seotud lingid

Print Friendly, PDF & Email