Eesti kollektiivid käisid Marimaal ja esinesid maride suurimal rahvuspeol

Eesti maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis ja Viljandi rahvatantsuansambel Vabajalg osalesid maride iga-aastasel suurimal rahvapeol Peledõš pairem (“Lillepidu“), mis toimus 16. juunil Joškar-Olas. Enne suurpidu toimusid kohalikud peod pea kõikjal Venemaal, kus marid kompaktsemalt elavad, aga samuti Peterburis ja Moskvas.

Mari rahva enimarmastatud pidustus Peledõš pairem algas tänavu kevadpalvusega agapairem, mis traditsiooniliselt toimubki pärast suuremaid maatöid, mai lõpul või juuni algul (agapairem ‘põllupüha’: aga ‘põld’ ja pairem ‘püha’). Sel päeval kogunevad külaelanikud hiitesse, kus ohverdatakse kaasa võetud kodus tehtud traditsioonilisi sööke: pannkooke, kohupiimapirukaid, keedetud mune, meevett ja koduõlut (pura). Peale söögi tuuakse pühadele puudele kingituseks rätikuid. Agapairem’il vereohvreid ei tooda.

Nõukogude ajast on tänapäeva kandunud ka piduliku rongkäigu korraldamine. Sellest võtavad osa kõikide Mari vabariigi rajoonide delegatsioonid, kuid osalevad ka maride esindused Baškortostanist, Kirovi oblastist, Udmurdimaalt, Sverdlovski oblastist, Tatarstanist, samuti suurematest linnadest. Ka külalistele pakutakse võimalust rongkäigus osaleda, nii marssisid tänavu maride seas külaliskollektiivid Eestist ja Baškortostanist.

2018. aasta “Peldõš pairemi” rongkäigu lõppedes tervitas kogunenud rahvast vabariigi juhtkond, eesotsas Mari vabariigi juhi kohusetäitja Mihhail Vasjutiniga. Tervituskõne pidas ka mari rahva kongressi esimees onjoža Eduard Aleksandrov. Üritust õnnistas mari looduseusu ülempreester kart Aleksander Tanõgin. Tervituskontserdile järgnes tunnine mari tuntuimate kollektiivide kontsert, mille seast paistis silma Mari riikliku filharmoonia torupilli (šuvõr) ansambel.

Pärast kontserti koguneti parki XXX Let Pobedõ (30 Aastat Võidust), mille väljakutel esinesid mari ansamblid. Kõikjal olid telgid, kus kostitati kogunenud külalisi ja tutvustati oma rajooni. Telkidega olid väljas ka maride rahvuslikud organisatsioonid, ajalehtede toimetused, kirjastused ja teisedki ettevõtted. Kaubeldi toiduainete, helikandjate, raamatute ja suveniiridega. Peeti rahvuslikke võistlusi ja konkursse.

Esinemisi toimus mitmel pool kesklinnas. Suurimaks rahvakogunemiseks kujunes kuni hilisõhtuni Mari rahvusteatri esisel väljakul toimunud “Mari kas”, kus esinesid Marimaa tuntuimad popmuusika artistid. Nende hoogne esinemine pani rahva kiirelt tantsima ja nii võis näha maride tantsu Lenini ausamba ümber. Marisid oli peaväljakule kogunenud paari tuhande ümber.

Eestlased võeti soojalt vastu

Eesti kollektiividele pakuti võimalust esineda 21. sajandil ehitatud Kremli peaväljakul. Selline au pidavat saama osaks ainult parimatele külaliskollektiividele. Kuulajaid oli kogunenud paarsada inimest, kelle seas oli palju kohaliku mari intelligentsi esindajaid, nagu endine mari haridusminister Rimma Katajeva, poeet Albertina Abdullina, kirjanik Gennadi Gordejev, helilooja Oleg Gerassimov, teatrijuhti Erik Juzõkain. Ülejäänud publiku moodustasid linna saabunud turistid ja ka venelased, keda oli üllatavalt palju.

Praegune Kreml, mis on ehitatud endise Mari vabariigi riigipea Leonid Markelovi režiimi ajal, on aga maridele pinnuks silmas, sest ta ehitati Mari parki, kus pea 50 aastat olid toimunud maride tantsupeod “Mari kas”. Kuna pargi lähedal asus bussijaam, siis pargis bussi oodates või mari tantsupidudel osaledes leidsid endale elukaaslase tuhanded marid. Park oli maridele ülimalt sümboolse tähendusega, aga riigivõimud sellest ei hoolinud.

Eesti kooril oli võimalus esineda ka Mari rahvusteatri ette paigaldatud pealaval ja tantsijatel V. I. Lenini kultuuripalee ees. Meie kollektiivide esinemised pakkusid suurt huvi, sajad ja sajad marid soovisid koos eestlasega pilti teha või lihtsalt juttu ajada.

Eesti kollektiividele korraldati sisukas kultuuriprogramm. “Peledõš pairemile” eelnenud päevadel tehti väljasõidud Oršanka, Sernuri ja Morko rajooni. Oršanka kultuurimajas andsid meie kollektiivid pika kontserdi. Saal oli rahvast täis ja tervitama tuli ka administratsiooni juhtkond. Rajoonides tutvuti maride rahvusköögi ja kombestikuga, käidi hiites ja pühadel allikatel. Matkati, vallutati Marimaa kõrgeimad tipud ja kümmeldi saunas. Samuti tutvuti soome-ugri rahvaste kultuuripealinna 2019, Morko rajoonis asuva Šorunžaga.

Reis oli väga õnnestunud. Taas oli võimalik eestlastel kogeda maride ehedat külalislahkust ja mõista kui tähtsad on soome-ugri rahvaste kontaktid, vahetu suhtlus, mille käigus jõutakse äratundmiseni – omad. Reisil tekkis palju mõtteid, kontakte, millest loodetavasti sünnivad uued kohtumised ja laiem koostöö.

Olen väga tänulik Veronika Isajenkole, kes võttis kogu reisi korraldamise enda kanda. Samuti meie kollektiividele Camerata Universitatis ja Vabajalg, kes esinesid hingestatult ja leidsid aega sõiduks Marimaale. Suur, suur tänu!

Rahvapidu “Peldõš pairemi” tähistati esimest korda 1920. aastal Sernuris ja idee poolest pidi ta välja tõrjuma loodusuliste maride püha semõk’i, millega tähistati taassündi ja austati lahkunud esivanemaid. Uut tüüpi pidustus kuulutati mari töörahva peoks ja seda tähistati neljapäeviti, nagu semõk’i. “Peledõš pairemist” sai nõukogude püha, mida näiteks 1920ndatel tähistati koguni hiies. Püha tähistati siis piduliku rongkäiguga, mille lõpetas temaatiline koosolek ja pidulik kultuuriprogramm. 1930ndatel pidustus keelati.

Traditsioon taastati 1965. aastal. Praegu sümboliseerib see pidu kevadet ja looduse igavest taassündi, millega tähistatakse kevadiste põllutööde lõppu. Viimastel aastatel on pidustusele tulnud tagasi ka looduseusu kombestik. Peale selle püütakse pidustustega liita mari rahvast ning väärtustada mari keelt ja rahvakultuuri.

Jaak Prozes

Vaata ka:

Марийский «Пеледыш пайрем» впервые посетила делегация из Эстонии (Youtube)

В Йошкар-Оле отмечают Пеледыш пайрем 2018 ФОТО (mariuver.com; 16.06.2018)

Фотографии с Пеледыш пайрем 2018 в Йошкар-Оле (mariuver.com; 17.06.2018)

Праздник «Пеледыш пайрем» прошел в Москве (mariuver.com; 19.06.2018)

Fotod: mariuver.com