Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna laureaadid on Ķempi Kārl ja Aado Lintrop

 „On tähelepanuväärne, et käesoleval aastal pälvisid kirjanduspreemia inimesed, kes on korraga nii väga head luuletajad kui ka väga head teadlased,“ tunnustab laureaate kirjandusauhinna žürii liige Eva Toulouze.

Ilukirjandusliku teose kategoorias sai auhinna Ķempi Kārl salatsi liivi luulekogu „Ēzkyrdiz vīzd“ („Läheduse viisid“, 2023) eest. Salapärase soome-ugri poeedi Ķempi Kārli pseudonüümi taga on keeleteadlane Karl Pajusalu, kes on andnud hindamatu panuse liivi kultuuri ja ajaloo tutvustamisel ning liivi keele arendamisel. Pajusalu tunneb sügavuti salatsi liivi keele peensusi ja võib öelda, et ta on salatsi liivi keele uuesti ellu äratanud. Žürii tõi esile, et tema kolmas luulekogu „Ēzkyrdiz vīzd“ on silmapaistev nii keeleliselt kui ka kirjanduslikult: „Oma mõjusa luulega, kus loodusmotiivid põimuvad keeleliste sõnamängude ja tänapäevase ainesega, on ta andnud liivlastele midagi unikaalset, mida sellel rahval enne ei olnud.“ Luulekogu sisaldab lisaks algupärastele tekstidele ka tõlkeid läti ja eesti keelde.

Läti Ülikooli Liivi Insituudi juhataja Valts Ernštreitsi sõnul on Ķempi Kārli luuletused eeskuju andvad ja inspireerivad: „Ta mitte ainult ei kasuta oma luuletustes Liivimaa liivi keelt, vaid loob ka oma kodupiirkonnas liivi maailma meeleolu ja vaimu. Tema luuletekstidele on kirjutatud muusikapalasid ja koorilaule. Tema luuletusi on tõlgitud eesti, läti, inglise, soome, ungari jt keeltesse.“

Aado Lintrop pälvis kirjandusauhinna omariikluseta soome-ugri rahvaste kirjanduse edendamise ja tutvustamise eest Eestis. Aado Lintrop on folklorist, usundiuurija ja soome-ugri luuletaja. Tema koostatud ja tõlgitud mansi rahvaluule kogumik „Linn seitsme tiivaga raudhobuse seljas“ (2019) on silmapaistev teos, mis annab edasi mansi suulise pärimuse luulelisust ja sügavust. Kommentaaridega varustatud, on see oluliseks teejuhiks mansi keelde ja kultuuri. Kuid see teos on vaid üks osa Lintropi pikaajalisest tegevusest soome-ugri folkloori ja kirjanduse vahendamisel. Ta on osalenud arvukatel välitöödel, avaldanud nii teadusalaseid uurimusi kui ka ilukirjanduslikke teoseid, tõlkinud hõimurahvaste folkloori eesti keelde, loonud soome-ugri veebikeskkondi ja teinud dokumentaalfilme. 2014. aastal ilmus tema pikaajalise uurimistöö tulemusena kogumik „Loomisaja lood“, kus autori Põhja-Euraasia rahvaste pärimusi analüüsivad kirjutised on kõrvuti tõlgetega nganassaani, mansi, handi ja udmurdi rahvaluuletekstidest. „Ta on oma filosoofilistel rännakutel kulgenud imemuinasjuttude juurest šamanismini ja tagasi,“ iseloomustab Aado Lintropi pikaajalist ja mitmekülgset tegevust žürii liige Jürgen Rooste.

Haridus ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm annab koostöös Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga kirjandusauhinda välja alates 2007. aastast. Preemia eesmärk on tunnustada Uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste autoreid ja tõlkijaid. Käesoleval aastal kuulusid auhinna žüriisse Eva Toulouze, Indrek Koff, Jaan Õispuu ja Jürgen Rooste. Auhinnafond on 2500 eurot.