Soome-ugri teadusmaailma lisandus kaks uut doktorit

Soome-ugri teadusmaailm rikastus kahe uue kraaditedlase võrra 10. novembril 2017, kui  Tartu ülikoolis kultuuriteaduste ja kunstide instituudis kaitsesid edukalt oma doktoritööd folkloristikadoktor Nikolai Anisimov ja etnoloogiadoktor Tatjana Alybina.

Nikolai Anisimovi doktoriväitekiri

Teema

“Диалог миров в матрице коммуникативного поведения удмуртов” (“Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise maatritsis”) – avalik kaitsmine toimus 10. novembril 2017 kell 12.15 Tartu ülikoolis.

juhendajad

Tartu ülikooli vanemteadur PhD Madis Arukask ja Udmurdi riikliku ülikooli (Venemaa) dotsent Galina Gluhova

oponendid

Dr Aado Lintrop Eesti kirjandusmuuseumist ja Dr Jelena Popova Udmurdi Ajaloo, Keele  ja Kirjanduse Instituudist (Venemaa).

Probleemi kirjeldus

Udmurdi kultuur on erakordselt rikkalik: tegu on kaasaegse kultuuriga, mille juured ja omanäoline maailmavaade on väga sügavad ja tugevad ning avalduvad udmurtide argipäevaelus. Kuigi Eestis on soome-ugri kultuure uuritud juba pikalt ja sealhulgas ka udmurdi kultuuri, pole viimane seni laialdaselt tuntud.

Väitekiri on pühendatud suhetele surnute ja elavate maailma vahel udmurdi traditsioonilises kultuuris ruumiliste ja ajaliste representatsioonide kontekstis. Võttes näiteks sünni ja surmaga seotud pererituaalid vaatles autor udmurtide sakraalset ja argist kommunikatiivset käitumist. Sünd ja surm annavad täpse pildi maailmade koostoimest, kajastades udmurtide arhailist maailmataju. Just nendel kriitilistel perioodidel muutuvad argiaeg ja -ruum sakraalseks ning motiveerivad kommunikatsiooni üksikisiku ja kogukonna tasandil teispoolsusega: kogu ümbritseva (esemed, nähtused, inimesed jne) tähenduslikkus suureneb siirderiituste käigus. Mütoloogiliste representatsioonide kohaselt muutub ühiskonna ja järelikult kogu maailma struktuur. Isiku sünd ja surm tugineb maailmade läbitavuse kontseptsioonil (vastsündinu tuleb teisest maailmast aga surnu lahkub sinna), eeldades sakraalset kontakti teisepoolsuse ja selle asunikega. Uurimus rajaneb autori aastakümne vältel läbi viidud välitöödel, arhiiviallikatel ning teaduskirjanduse andmetel.

Tulemus ja kasutegur

Käesolev uurimus avas udmurdi kultuuri uusi tahke (terminoloogia, rituualne praktika, mütoloogilised representatsioonid), mida polnud varem puudutatud ega põhjalikult käsitletud. Autori sõnul aitas rikkalik aines kaasa ning avas uusi perspektiive mitte ainult udmurdi kultuuri uurimisele, vaid ka udmurdi rahva pärimuse säilitamisele ja fikseerimisele.

Paljudele uuritud nähtustele leidis autor paralleele nii soome-ugri keelkonnas kui Euroopas ja Aasias laiemalt ja see annab antud tööle laiema geograafilise mõõtme ning võimaldab hinnata edaspidise teadustöö perspektiive.

Toetudes erinevatele etnokommunikatiivsetele ning etnopsühholoogilistele näidetele oma välitöödelt, analüüsis autor udmurtide kommunikatiivse käitumise maatriksit ”maailmade dialoogi” raamistikus. Kogu uurimuse ulatuses keskendus ta tänasele olukorrale ning kajastas lokaalseid ja põlvkondadevahelisi variatsioone kommunikatsioonis teispoolsusega. Olulisel kohal on refleksiivne kogemus, mis dissertatsiooni materjalides kajastub.

Uurimuse kasu seisneb selles, et välitöö materjalid viidi laiemasse teaduslikku ringlusesse, väitekirja materjalide põhjal koostatakse udmurdi mütoloogia sõnastik ning udmurtide käitumise stereotüüpide süstematiseerimine pakub võimalust järgmisteks teadustöödeks.

Nikolai Anisimovi doktoritöö: hdl.handle.net/10062/58074

Tatyana Alybina doktoriväitekiri

Teema

“Трансформация марийской религиозной традиции в постсоветский период” (“Mari religioossete traditsioonide muutused nõukogujärgsel ajal”) avalik kaitsmine toimus 10. novembril 2017.

Juhendajad:

prof Art Leete, Tartu ülikool
prof Galina Purõnõtsheva, Volga riiklik tehnoloogiaülikool (Venemaa)

Oponendid:

dr Eva Toulouze, Tartu ülikool, INALCO
dr Tatiana Minnijakhmetova, Innsbrucki ülikool (Šveits)

Kokkuvõte:

Animistliku religioosse kultuuri eksisteerimine 21. sajandil näitab mütoloogilise maailmapildi püsimist tänapäevases ühiskonnas. Teostatud uurimus tõestab, et mari usutraditsioonides on säilinud seos traditsioonilise maailmapildi ja rituaalse praktikaga, mis võimaldab kasutada mari religiooni etnilise identiteedi ühe koostisosana. Ühiskondliku arengu murranguhetkedel lülitatakse etniline usund vaimse praktikana ühiskondlik-poliitilise arengu voogu ja see tugevdab usku ideeliselt rahvusliku taassünni protsessis. Mari religioosne traditsioon täidab jätkuvalt rolli rahva identiteedi ülesehitamise toena ja rahvuslik omapära jääb seotuks vaimse kultuuri väärtustega.

Tänapäeval ilmneb mari religioosne liikumine eelkõige Mari traditsioonilise religiooni “Mari kumaltõš” (MTR) organisatsiooni tegevuse kaudu. Organisatsiooni juhid mõjutavad mari religioosse traditsiooni kontseptsiooni arengut. Ajakirjandusliku kajastuse kontekstis esinevad palvuste korraldajatena mari usu kogukonnad ja ühendusse kuuluvad ohvripapid. Uurimistöö algfaasis esitasin hüpoteesi, et mari religioosne traditsioon on otseselt sõltuv regiooni poliitilisest ja ühiskondlikust olukorrast. Eeldasin, et hooajaliste ja olmerituaalide traditsioon kaotab ajapikku väärtust tänapäevase külaühiskonna jaoks.

Osalusvaatluse meetodi rakendamine võimaldas tuvastada mari usuliikumise teise osapoole – animistlike palvuste elava traditsiooni. Ekspeditsioonidel kogutud materiaali analüseerimine näitab, et kohalikud palvetamise praktikad jäävad konservatiivsemaks, järgides patriarhaalsemaid traditsioone. Liikumise üksikute liidrite poliitika või sotsiaalse keskkonna tingimused (nagu usuvastane propaganda või “paganliku taassünni” lained) loomuliku külaanimismi kihistust oluliselt ei mõjuta. Samas tuleb tunnistada, et välised asjaolud siiski mõjutavad kaudselt animistlikku maailmataju ja rituaalset praktikat. Muutused külaanimismi arengus toimuvad sõltuvalt tavade järgijate maailmavaatest, sest usulised ettekujutused arenevad ümbritseva tegelikkuse tingimustes. Praeguseks hetkeks on need tingimused määratud polükonfessionaalse multikultuurilise keskkonna, spetsiifilise poliitilise süsteemi, sotsiaalsete ja ökoloogiliste probleemide, linnastumise ja üldise globaliseerumisprotsessi poolt.

Tatyana Alõbina doktoritöö: dspace.ut.ee/handle/10062/58075