Krimmis toimus Eesti kultuuri päev
Sündmusel osalesid eesti seltsi liikmete kõrval ka saksa, itaalia, mordva, mari ja komi seltside liikmed.
Eesti kultuuri päev toimus eestlaste külas Beregovojes (Zamruk)ja oli pühendatud küla asutamise 160. aastapäevale. Samuti tähistati koduloo-uurija Leonhard Salmani sünnipäeva. Sündmusest võtsid Krimmi eesti kultuuriseltsi liikmete kõrval osa ka kohalike saksa, itaalia, mordva, mari ja komi seltside esindajad.
Kultuuripäevast osavõtjad sõitsid kohtadesse, mida Eduard Vilde oli läbinud 1904. aastal külaskäigul Krimmi eestlaste juurde. Reisi alustati Koltšugino (Kronenthal-Bulganak) külast, kus külastati varem luterliku kirikuna toiminud katoliku kirikut. Seal avati Sevastoopoli eestlaste ajalugu tutvustav stend, kohtuti kohaliku preestriga ning mälestati Krimmi poolsaarelt 1941. aastal küüditatud sakslasi. Teekond lõpetati Beregovojes, kus külastati eestlastele kuulunud majapidamisi. Eduard Vilde ning seal sündinud ajakirjaniku ja ühiskonnategelase Eduard Laamani auks püstitatud mälestustahvlitele asetati lilled ja kohalikul kalmistul, kuhu on maetud arvukalt eestlasi, korraldati eestikeelne mälestuspalvus. Üritus lõppes eesti rahvustoitude pakkumisega.
Eestlased sattusid Krimmi seetõttu, et Krimmi sõja (1853-1856) lõppedes piirkonnast lahkuma sunnitud krimmitatarlaste asemel asustas Vene tsaaririik sinna teisi rahvaid. Eestlastele anti 1861. aasta novembris võimalus asuda nelja piirkonna (Jevpatoria, Simferoopoli, Perekopi ja Feodossia) tühjaks jäänud küladesse. Krimmi siirdus enam kui tuhat eestlast, kes hakkasid elama neljas külas: Samruk (Beregovoje), Džurtši (Pervomaiskoje), Kontši-Savva (Krasnodarka) ja Sõrt-Karaktšora (Danilovka)
Eesti kultuuripäevad toimuvad igal aastal.
