SEISUKOHT
Hõimurahvaste ühisüritustel, sealhulgas kirjanike kongressidel (järjekorras 14. tuleb järgmisel aastal Tartus), on meie ühiskeelteks paraku olnud vene ja inglise keel, sest soome-ugri keeled on omavahel lahknenud nii ammu, et arusaadav ühisosa on väike. Küll on suur hulk ühiseid või sarnaseid sõnu, grammatiline struktuur on sarnane, ka selles, kuidas sõnad omavahel seostuvad, võib leida palju sarnasusi jne. Seetõttu on muidugi imelik, et peame vahendajaks kasutama meie keeltest hoopis kaugemaid indoeuroopa keeli. See on ka ilmselt põhjus, miks noor andekas keeleteadlane on eksperimendi korras loonud ühiskeele, milles ta on lähtunud mitme sugulaskeele ühisosast.
Ma ei arva, et kui selline ühiskeel tulekski tarvitusele, kahjustaks see rahvuskeeli enam, kui seda teevad näiteks vene ja inglise keel. Ja siiski ma ei looda, et niisugune ühiskeel, kui seda ka ühiste jõududega ja sünonüümsõnade tarvituselevõtuga aina täiendatakse, muutuks tegelikkuses meie hõimurahvaste suhtluskeeleks.
Kuid noore keeleteadlase eksperiment väärib ikkagi tunnustamist – kui see jääb ka pelgalt intellektuaalseks mänguks.
Hoopis olulisem on, et võimalikult kaua säiliksid kõik soome-ugri rahvaste emakeeled. Ja seda kas või põhjusel, et soome-ugri keeled on ainus tänini säilinud suur keelterühm, mida on Euroopa mandril kõneldud enne aaria keelte imbumist siia. See asjaolu seab meie ette ajaloolise ülesande neid keeli elus hoida.
KOMMENTAAR
Ühest seisukohta soome-ugri ühiskeele budinose kohta pole. Udmurdi teadlaste meelest aga soome-ugri rahvad vajavad ühiskeelt, mis mitte ainult et aitaks neil omavahel suhelda, vaid aitaks kaasa uudissõnade loomele. Näiteks leiavad nad, et oma keele baasilt uudissõnu udmurdi keelde peaaegu ei tule, enamik uudissõnu on kas otselaenud vene keelest või vene keele vahendusel saadud laenud inglise keelest. Kui aga võtta laensõnu, siis miks mitte teistest soome-ugri keeltest. Seega on budinos vene või inglise keelt suhtlemiskeelena tõrjuv ja soome-ugri rahvaste koostööd arendav keel.
Kriitikud on väljendanud aga seisukohta, et soome-ugri rahvad võiks hoopis tähelepanu pöörata oma emakeele väljaarendamisele ja populariseerimisele.
Kuna eestlased on usuleige rahvas, võib arvata, et Eestis usku budinose kui soome-ugri tehisliku ühiskeele helgesse tulevikku eriti pole. Küll aga arvan, et kindlasti ei takista selle keelega tegelemine, õppimine ja rääkimine soome-ugri rahvaste rahvuskeelte arengut. Võib-olla aitab just suurendada huvi ka oma emakeele vastu. On ju üldteada, et linnadesse asunud udmurdid pea ühe põlvkonnaga kaotavad oma emakeele, s.t venestuvad. Nüüd aga korraga budinos, ning väidetavalt veel keel, mille abil saab rääkida eestlaste, soomlaste ja ungarlastega. Huvitav ju!
Head on kõik vahendid, mis aitavad väikestel keeltel leida võimalusi endale igaviku leidmiseks. Üks selliseid võibki olla budinos, mis elegantse kergusega 2000 sõna abil ühendab soome-ugri keeled ja võtab jõu kaugest budiinide ajast, mil väidetavalt olla meil olnud üks keel.
Suvel 2009 kõlas Tartus Jaani kirikus meie noorte heliloojate festivalil esiettekandes soome-ugri ühiskeelne laul “Ojman livtib” (“Mu hing lendab”), mille lõi helilooja Mart Siimer. See oli metsateemaline laul sopranile ja sümfooniaorkestrile.
Soome-ugri liikumise raames on ikka tehtud nii-öelda etnofuturistlikke katsetusi ja initsiatiive. Budinos äratas minus huvi sellepärast, et proovib näha soome-ugri keelterühma ühtse tervikuna. Kuigi – tõsi ta on –, tegelikult ta seda eriti ju ei ole.
Minu kontakt tekkis seoses Vassili Nikolajevi veetava veebilehega Mari Uudised, ja kuna seal oli budinose-uudis ära toodud, laadisin budinose sõnaraamatu faili alla ja saatsin budinose autorile Arzamazovile meili palvega mingi luuletekst saata. Ta saatiski metsateemalise luuletuse. Kandsime loo tookord ette Tartus, solistiks oli laulja Iris Oja. Hetkel rohkem kokkupuudet ühiskeelega pole mul olnud.
Budinose-katsetus mulle meeldis. Proovisin ära tunda sõna- ja grammatilisi vorme, et milline mis keelest võetud on. Näiteks selle minu loo pealkirja “Ojman livtib” (“Mu hing lendab”) lõpus see b on eesti keelest.