Udmurdi noorteorganisatsioon Šundõ sai uue esimehe

Märtsi algul toimus Udmurdi Vabariigi rahvaste sõpruse majas 16. udmurdi noorte organisatsiooni Шунды (Šundõ) 16. konverents, mille käigus anti aru ka möödunud kolmest tegevusaastast ning valiti ametisse uus juht ja juhatus. Konverentsil osales 70 hääleõiguslikku organisatsiooni liiget, kokku 16 rajoonist.

Häälteenamusega kinnitati uueks juhiks Vadim Krestjaninov, kes pikka aega on tegelenud organisatsiooni siseselt erinevate projektidega. Eelkõige on talle tuntust toonud udmurdikeelsete lauamängude leiutamine ja korraldamine. Käesoleval hetkel õpib ta Udmurdi riiklikus ülikoolis kartograafiat.

Konverentsil külalisena viibinud Udmurdi Vabariigi rahvuspoliitika minister Larisa Buranova õnnitles organisatsiooni uut juhti ja ütles, et Šundõ on kaubamärk.

“Udmurdi noorte ühiskondlik organisatsioon on saanud paljude jaoks elukooliks – nii meie vabariigis kui ka kaugemalgi,” märkis minister.

Šundõ senine esimees Alina Tšernova tegi kokkuvõtteid organisatsiooni tööst aastail 2018-2021. Vastavalt aruandele lähtus organisatsioon oma tegevuses 2018. aastal vastuvõetud resolutsioonis. Koostöös rajooni erinevate osakondadega toimus projekt „Šundõ laboratoorium“, mille raames tehti igal aastal väljasõite. Nii osaleti näiteeks Šarkani rajoonis asuvas Zar-Višuri külas toimunud peol  Эру (Eru) ja Votkinski rajooni väljasõidul Юр-яр (Jur-jar).

Koostööd tehti ka udmurdi diasporaadega: Baškortostanis jätkas tegutsemist udmurdi laager Усточикар ning Kirovi oblastis toimusid udmurdi kultuuripäevad. Možga linnas tegutses aga udmurdi moekool. Tegevust jätkasid loomulikult ka Šundõ põhiprojektid: laste-noortelaagrid Шундыкар, Тулкым, Вамыш ning Udmurdi maapiirkondades populaarsust kogunud lastelaulu konkurss “Шундыкуара“ (Päikesehääl).

Konverentsi teises pooles arutati udmurdi noorte probleeme ja võeti vastu otsused, millega hakkab organisatsioon tegelema lähitulevikus.

Kommentaar

Fenno-Ugria nõuniku Jaak Prozeses kommentaar: Udmurdi noorteorganisatsioon on kõige edukam ja suurem Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste noorteorganisatsioon, millele asutamine 1990. aastal toimus Udmurdi kultuuriseltsi initsiatiivil, märkimisväärne osa organisatsiooni loomisel oli näitelejatel ja televisioonitöötajatel.

Umbes samalaadne noorteorganisatsioon oli 1988. aastal tekkinud maridel, komsomoli kattevarjust väljus eraldi juriidiliselt registreerituna U Vii (tõlkes Uus Jõud). Teistel soome-ugri rahvastel kujunesid noorteorganisatsioonid välja hiljem ja mõnel, näiteks ersa- ja mokšamordvalased pole oma noorteorganisatsiooni kunagi olnud. Viimane aga ei tähenda, et neil rahvastel poleks noori olemas, lihtsalt rahvuslikku noorte organisatsiooni pole vajalikuks peetud.

Šundõ asutamiskoosolek toimus täpsemalt 21. novembril 1990 ja tema põhikirjaliseks eesmärgiks oli noorte rahvusteadvuse kasvatamine ja ülesanneteks udmurdi rahva keele, kultuuri ja ajaloo propageerimine, samuti soome-ugri rahvastega kontaktide arendamine. Esimeseks esimeheks sai Udmurdi televisiooni noortesaadete toimetaja Tatjana Kornilova. Paraku organisatsioon alguses tegutsema ei hakanud ja juriidiliselt teda ei registreeritudki. Sellepärast ei võtnud Šundõ algselt osa ka 1990. aasta juunis asutatud soome-ugri rahvaste noorte assotsiatsiooni* tegevusest, mida oli riigis toimuvate poliitiliste muudatuste tõttu nagunii vähe. 1992. aasta 15. veebruaril toimus seega nii-öelda teine organisatsiooni asutamiskoosolek, mis muutis Šundõ põhikirja ja esimeheks valiti näitleja Gennadi Bekmanov, kelle mõni kuu hiljem vahetas välja televisiooni saatejuht Valeri Sidorov.

Organisatsioon registreeriti ja algab organisatsiooni lähenemine võimustruktuuridele, eriti hästi saadi läbi vabariikliku noorsookomiteega, mis kindlustas Šundõ poolt läbiviidavate lastelaagrite ja ka teiste ürituste eduka finantseerimise. Šundõ arendas tihedalt väliskontakte, eelkõige Eesti, Soome ja Ungariga. Viidi läbi mitmeid noorte probleemidele pühendatud rahvusvahelisi konverentse, millest võttis arvukalt osa eestlasi ja soomlasi. Udmurdi noor oli korraga väga populaarne ja prestiižne olla. Organisatsioon hakkas aktiivselt osalema soome-ugri rahvaste noorte assotsiatsiooni töös ja sisuliselt päästis assotsiatsiooni varjusurmast. Šundõ sisuline liider – Svetlana Smirnova, valiti 1993. aastal noorte assotsiatsiooni presidendiks. 1994. aasta alguses sai temast Šundõ juht.

Organisatsioon muutis veel kord põhikirja, mille nimetusse lisandus ajastule omaselt sõna „poliitiline“ ehk siis udmurdi noorte ühiskondlik-poliitiline organisatsioon Šundõ. Samal aastal määrati senine Udmurdi noorsookomitee esimehe asetäitja Svetlana Smirnova Udmurdi rahvuspoliitika komitee esimeheks ja organisatsioon tugevnes veelgi. Šundõsse asusid tööle palgalised töötajad, mida pole ühelgi teisel soome-ugri noorte organisatsioonil. Šundõ tegevuse firmamärgiks kujunes lastelaagrite korraldamine, eriti andekate udmurdi laste laager “Šundõkar”, millest aastate jooksul on osa saanud ka sadakond eestlast.

Kuna udmurdi rahvusest noor olla oli jätkuvalt prestiižne siis Šundõ liikmeskond kasvas kiiresti, 1998. aastal oli organisatsiooni liikmeid juba üle 1500. Mitmed Šundõsse 1990. aastatel kuulunud noored udmurdid, asusid aga aastail 1992-2000 õppima Eesti Vabariigi ülikoolidesse. Osa Šundõ juhtkonda kuulunud liikmetest aga kuuluvad praegu Udmurdi Vabariigi juhtkonda, näiteks Larissa Buranova on rahvuspoliitika minister, Tatjana Išmatova aga Udmurdi rahva kongressi esimees ja kohaliku parlamendi liige.

*soome-ugri noorteorganisatsioonide katusorganisatsioon MAFUN