2019
- Luule kategoorias – Udmurdi luuletaja Irina Samigulova luulekogu «Зангариё пальпотон» (“Rukkilillesinine naeratus”). Žürii toob esile Samigulova rikkaliku sõnavara ja udmurdi keele võimaluste oskusliku kasutuse. 2019. aastal välja antud luulekogus on udmurdikeelsetele luuletustele lisatud joonealused venekeelsed tõlked, mis võimaldavad ka mitte-udmurtidel aru saada Samigulova luule maailmast ja soovi korral tõlkida tema loomingut teistesse keeltesse. Luuletuste hulgas on ka laulutekste, mis kõlavad sageli udmurdi raadios.
- Lastekirjanduse kategoorias – Handi kirjanik Valentina Solovar raamatute «Апщєма» (“Nooremale õele/vennale”), 2016, ja «Кєр тови» (“Varajane kevad”), 2017, eest. Solovari kazõmi dialektis kirjatud vormikindad salmid on lühikesed ja lõbusad ning mõeldud koolieelikutele ja algklassi lastele. Ühelt poolt annavad need luuletused lastele edasi handi kirjakeelt, teisalt tutvustavad ka hantide traditsioonilist eluviisi.
- Mordva (laste)kirjanik Gennadi Grebentsov sai auhinna raamatu «Чиньжарамот» (“Päevalilled”) eest. 2015. aastal ersa keeles ilmunud lastejuttude kogumikus kirjutab Grebentsov humoristlikult külaelust, ümbritsevast loodusest ja loomadest.
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid sel aastal komi, mari, udmurdi, karjala, vepsa ja liivi kirjanikud — kokku 14 soome-ugri kirjanikku.
2018
- Ilukirjanduslik luule – Ersa luuletaja Ljudmila Rjabova, filosoofiline luule luulekogus “Кие тон?” (“Kes sa oled?”, 2017).
- Lastekirjandus – Mari kirjanik Elena Junusova, helge ja järjepideva panuse eest mari lastekirjandusse ja raamatu “Кугезе калькулятор” (“Vanaaegne kalkulaator”, 2018) eest.
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid mari, udmurdi, komi, ersa ja vepsa kirjanikud – kokku 13 soome-ugri kirjanikku. Ühe auhinna suuruseks oli 1250 eurot.
2017
- Ilukirjanduslik proosa – Mari kirjanik Svetlana Bessonova, jutukogu „Май кечын умажэ“ (Maikuu päeva suudlus)
- Ilukirjanduslik luule – Udmurdi luuletaja Anastasia Šumilova, luulekogu „Дыр-эктон“ (Ajatants)
- Lastekirjandus – Komi kirjanik Nina Obrezkova, lasteraamat „Петук Вась” (Riiukukk Vasja) ja „Дивö-козин“ (Võlukingitus)
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid mari, komi, udmurdi, ermikomi, ersa, saami ja karjala kirjanikud – kokku 19 soome-ugri kirjanikku.
2016
- Ilukirjanduslik proosa – Udmurdi kirjanik Galina Romanova, jutukogu „Шунды-мумы… Гора моя высокая…“ (Päikse-ema… Mu kõrge mägi…) eest.
- Ilukirjanduslik luule – Mari luuletaja Raisija Sungurova, luulekogu „Чайгоркаште сандалык“ (Maailm teetassis) eest.
- Lastekirjandus – Ersa kirjanik Juri Paltin, muinasjuturaamatute „Чипай“ ja „Сиянь кснав“ (Hõbehernes) eest.
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid permikomi, udmurdi, ersa, mari, saami ja karjala kirjanikud – kokku 23 soome-ugri kirjanikku.
2015
- Ilukirjanduslik proosa – Komi kirjanik Oleg Uljašev, jutukogu „Излань зыран, зарни зыран“ (Uuralisse surutud kuldsed sürjanid) eest.
- Ilukirjanduslik luule – Mari luuletaja Zoja Dudina, žanri piire ületava kolmeköitelise koguteose „Кум томан ойпого“ eest.
- Tõlkekirjandus – Mari tõlkija Mihhail Tšemõšev, ungari kirjaniku Dezső Kosztolányi romaani „Pacsirta“ (Lõoke) tõlkimise eest mari keelde (Турий).
Hõimurahvaste programmi kirjandusauhinnale kandideerisid komi, permikomi, udmurdi, ersa, mokša, mari, saami ja karjala kirjanikud – kokku 23 soome-ugri kirjanikku.
2014
- Ilukirjanduslik luule – Komi luuletaja Anželika Jelfimova, luulekogu „Вемöсöн ли вöтöн“ (Unes või ilmsi) eest.
- Tõlkekirjandus – Karjala tõlkija Natalja Sinitskaja, Tove Janssoni teoste „Ohtlik jaanipäev“ (Varattavu Iivananpäivy) ja „Muumipapa memuaarid“ (Muumitatan mustelmat) tõlkimise eest karjala keelde.
- Näitekirjandus – Komi kirjanik Aleksei Popov, näidendite kogumiku “Мывкыд парма” (Tark parma) eest.
Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, permikomi, udmurdi, ersa, mokša, mari, saami ja karjala kirjanikud – kokku 24 soome-ugri kirjanikku.
2013
- Ilukirjanduslik proosa – Mari kirjanik Maria Ilibajeva, romaan-tetraloogia „Кугу тӱня – шыгыр тӱня“ (Lai maailm – kitsas maailm) eest.
- Ilukirjanduslik luule – Udmurdi luuletaja Aleksei Arzamazov, luulekogu „Быдэс“ (Tervik) eest.
- Lastekirjandus – Udmurdi kirjanik Lidia Njankina, laste luuleraamatute „Косьтэй но кыстыбей“ (Kostjake ja kartulitäidisega pannkook) ja „Ческыт кöмеч“ (Maitsev ahjukakk) eest.
Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, udmurdi, ersa, mokša, mari ja karjala kirjanikud – kokku 21 soome-ugri kirjanikku.
2012
- Ilukirjanduslik luule – Mari luuletaja Valentina Iziljanova, luulekogu „Кавашке серыш“ (Kiri taevasse) eest.
- Tõlkekirjandus – Udmurdi tõlkijad Irina Kuldkepp ja Angelina Rešetnikova, eesti kirjaniku Edgar Valteri teoste „Pokuraamat“ (Pokjos sjarõs’ lõddžet) ja „Pokulood“ (Pukjeilen madjosjosõz) tõlkimise eest udmurdi keelde.
Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, udmurdi, ersa, mokša, mari ja karjala kirjanikud – kokku 22 soome-ugri kirjanikku.
2011
- Ilukirjanduslik proosa – Mari kirjanik Mihhail Pavlov, kogutud teoste “Четлык ӱжака” (Trellide siluett) eest.
- Ilukirjanduslik luule – Udmurdi luuletaja Jekaterina Makarova, luulekogu “Šödon” (Vaist) eest.
- Tõlkekirjandus – Saami tõlkija Jekaterina Metškina, saami kirjaniku Svetlana Zaborštšikova teose “Eellem vuez’. Kaahtse saam’ nõzne Kuelneg njoarkes’t eell’et” (Kaheksa koolasaami naise elu) tõlkimise eest vene keelest kildinisaami keelde.
- Lastekirjandus – Permikomi kirjanik Vassili Kozlov, lasteraamatu “Loktas tulõs” (Kevad tuleb) eest.
- Kirjandusloolise teose ja draamateose kategoorias auhinda välja ei antud.
Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, permikomi, udmurdi, ersa, mari, mäemari, karjala ja saami kirjanikud – kokku 16 soome-ugri kirjanikku.
2010
- Ilukirjanduslik proosa – Karjala kirjanik Nikolai Zaitsev, novellikogu “Omat ikkunat” (Koduaknad) eest.
- Ilukirjanduslik luule – Udmurdi luuletaja Ljuza Badretdinova, luulekogu “Sjulem pužõos” (Südame mustrid) eest.
- Tõlkekirjandus – Mari tõlkija Albertina Ivanova, eesti luuletaja Hando Runneli luulekogu “Тӱня теле / Rahutalved” tõlkimise eest mari keelde.
- Lastekirjandus – Udmurdi kirjanik Ulfat Badretdinov, jutustuste ja näidendite kogumiku “Tšušjal vordis’ke venjostek” (Siil sünnib okasteta) eest.
- Kirjandusteadus – Ersa kirjanik Vassili Djomin, teose “Sjukonjan tenk…” (Kummardan teie ees…) eest.
- Näitekirjandus – Mari kirjanik Juri Solovjov, näidendi “Jõvan Kõrla” eest.
Kirjandusauhinnale kandideerisid komi, udmurdi, ersa, mokša, mari, mäemari, karjala ja saami kirjanikud – kokku 25 soome-ugri kirjanikku.