1994. aastast tähistatakse seda päeva ka Eestis.
Эрзянь келень чи марто!
Ilusat ersa keele päeva!
Ersa keele päeva tähistakse ersa kirjkeele looja, keeleteadlase, ühiskonnategelase ning esimese ersa keele professori Anatoli Rjabovi (1894-1938) sünniaastapäeval 15. aprillil. Traditsiooni algatas Ersa keele päästmise fond 1993. aastal Mordvamaal Saranskis, hiljem levis see ersa kogukondadesse ka mujal Venemaal. Rjabov hukati 1938. aastal repressioonide käigus.
Эрзянь келень чи марто! Ilusat ersa keele päeva! С днём эрзянского языка! LOOTUS Kaunis on mu maa Kui sirguv helav laas Lapsepõlv mul mällu jääb Emalt-isalt soojus sääl. Kuulsin emakeelt ma head Kodus, väljas, oma peas Sellega ma kasvasin Siis ent kaugele ma lahkusin. Aega möödub, meeles ma Hoian ilu, õpetan Sellest laulan, seda loen Hoian, räägin, see on toeks. autor Natalia Ermakov
Ersa kirjakeel loodi vene tähestiku alusel 1925. aastal ja mokšadel 1933. aastal. Veel eelmisel sajandi lõpul kasutasid ersad-mokšad mitmesuguste teadete edasiandmiseks omapäraseid mõistekirja märke.
Soome-ugri keelte volga rühma kuuluvad ersa ja mokša keel on üsna sarnased, kuid erinevusi leidub kõigil keeletasanditel: häälikuis, grammatikas, sõnavaras. Neid keeli kõnelevaid inimesi nimetatakse asukohamaa järgi mordvalasteks. Aeg-ajalt on tehtud katseid luua mordva ühist kirjakeelt, mis lingvistide arvamusel viiks aga mõlema keele väljasuremiseni.
Mordvalased (ersad ja mokšad) on ühed tänapäeva suurimad soome-ugri rahvad. Venemaal elavate rahvaste hulgas on nad arvuliselt kaheksandal kohal. Venemaa 2010. aasta rahvaloendusel määratles end mordvalasena 744 236 inimest. Neist 57 008 määratlesid oma rahvuseks ersa ja 4767 mokša. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 562 mordvalast.
Järgmised:
Sündmus on osa sarisündmusest Uurali rahvaste tähtpäevad