Collegium Musicale viimane retk viis isurite juurde

Laupäeva, 13. juuli varahommikul asus kammerkoor Collegium Musicale taas teele, et külastada paiku, kus kooritsükli ”Unustatud rahvad” tarvis käis inspiratsiooni ja rahvalaule kogumas helilooja Veljo Tormis. Seekord külastati isurite ja vadjalaste asualasid. Reis pani ühtlasi punkti koori 2017. aastal EV100 välisprogrammi raames algatatud ettevõtmisele. 

Reisi põhikontsert toimus 13. juulil Koporje (Kaprio) linnuse õuel, kuhu oli kokku tulnud ligi sadakond isurite, vadjalaste ja ingerisoomlaste kogukonna esindajat. Publik kuulas kontserti suure tähelepanuga ning laulude lõpus kõlasid sageli kiiduhõisked.  Kontserti oli kuulama tulnud ka Leningradi oblasti muuseumite peadirektor, kelle sõnul oli Eesti koori esinemine emotsionaalne ning südamepõhjani liigutav. Ta avaldas lootust, et kui algus on tehtud, siis leiavad tema juhitud muuseumivõrgustiku 27 muuseumisse edaspidi tee ka teised Eesti muusikakollektiivid.

Collegium Musicale astus üles ka 14. juulil peetud isuri kultuuri päeval Viistinos, muutes selle sündmuse rahvusvaheliseks ettevõtmiseks. Koori reisiprogrammi aitas kokku panna isuri kultuuri selts Soikula Dmitri Harakka-Zaitsevi eestvedamisel.

Reisi vältel käidi veel Luudža (Lužitsa) külas asuvas vadja muuseumis. Muuseumi väljapanekut ning ettevõtmisi vadja keele taaselustamiseks tutvustas selle juhataja Marina Iljina. Maitsti ka kohalikku põdrakanepiteed ning vaadati-kuulati, kuidas vajda ja isuri keel kõlas 15 aastat tagasi ETVs valminud dokumentaalfilmis. Ärasõidu eel külastati Krakoljes kunagise suurepärase vadja keelejuhi Maria Petrova kodu, mille eestuppa on tütar koondanud ema mälestuseks väikese väljapaneku pere tarberiistadest ja fotodest. 100 aastat tagasi ehitatud maja on üks väheseid, mis on säilitanud traditsioonilise taluehitise jooned.

”Läbi nende retkede oleme soome-ugri väikerahvaste püsima jäämise teemaga saanud väga lähedaseks. Samuti on meile oluline Veljo Tormise looming – see meie ellujäämise juurikas. Vadjalaste ja isurite juurde tehtud reisiga paneme kolm aastat kestnud ettevõtmisele küll punkti, kuid kindlasti ei jää see meile viimaseks korraks hõimurahvaid külastada,” ütles dirigent Endrik Üksvärav. ”Need retked on meid õpetanud veelgi enam hindama seda, mis meil, eestlastel olemas on ja võib-olla et juba iseenesestmõistetavana tundub – vabadust.”

Collegium Musicale esimene retk toimus juulis 2017 ning siis viis teekond koori läbi Ida-Soome Valge mere Karjalasse ning retke lõppsiht oli soome-ugri kultuuripealinn 2017 Vuokkiniemi. 2018. aasta suvel järgnes retk vepslaste ja ingerlaste aladele, kaasates taas ka osad Karjala alad, sh külastati Kinnermäed, mis on algupärasena säilitatud ja renoveeritud Karjala küla. Sügisel 2018 väisas koor Liivimaa alasid.

Ettevõtmise aluseks oli Eesti ühe mainekama ja omanäolisema helilooja Veljo Tormise (1930-2017) kuueosaline kooritsükkel „Unustatud rahvad“, mille moodustavad “Liivlaste pärandus” , “Vadja pulmalaulud” , “Isuri eepos”, “Ingerimaa õhtud” “Vepsa rajad” ja “Karjala saatus”. Sari valmis aastatel 1970-1989 ning selle aluseks on kuue läänemeresoome rahva runolaulud. Retkedel läänemeresoome rahvaste asualadele esitati läbilõikeid kõikidest osadest kui ka osasid tervikuna.

Kontsertidele kutsuti kaasa lööma ka kohalikke rahvamuusikuid ja ansambleid. Tegemist on ühtlasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks tehtud kingitusega meie väiksematele hõimurahvastele.

Nagu varasemalt, tegi retke kaasa ka Eesti Rahvusringhäälingu võttegrupp.

Retke aitas korraldada soome-ugri rahvastega koostööd edendav organisatsioon MTÜ Fenno-Ugria Asutus.

Tallinnas tegutsev Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori asutaja ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, eriti oluline on eesti heliloojate looming. Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme. Eesti heliloojatest on enim esitatud Veljo Tormise loomingut.