6. veebruaril tähistatakse saamide rahvuspüha

Täna on saami rahvuspüha. Täpselt sada kaks aastat tagasi 06.02.1917 toimus Norras, Trondheimis esimene saamide koosolek, mis pani aluse Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamide koostööle.

Aastal 1956  moodustati Saami Nõukogu, mis esindas Norra, Rootsi ja Soome saamide organisatsioone, 1992. aastal liitusid organisatsiooniga Venemaa saamid. Nõukogu konverentsil 1986. aastal  kinnitati saami lipp ja hümn. 1992. aasta 15. konverentsi otsusega kuulutati 6. veebruar saamide rahvuspühaks.

Saami rahvuspüha tähistati ka Venemaal. Hommikul heisati Murmanskis asuvas Põhjarahvaste keskuse ees saami lipp ja algas miiting, linnarahvale ja külalistele esines saami folklooriansambel „Tavvjal innk“ – Põhjala hiung“.  Saami tänapäevaseid laule esitas Marina Grintšuk ja riituse „Ühendav tuli“ viis läbi tuntud saami joigaja Nadežda Fenina. Muuseumis esitleti saami rahvariiete näitust.

Murmanski teaduslikus raamatukogus aga esitleti kahte uut saamikeelset raamatut: Nadežda Bolšakova koostatud koduloolist-kirjanduslikku kroonikat igaks päevaks „Laplandia-Murman: palj, mennmuž, olme (aeg, sündmused, inimesed) ja Nina Ježova mälestusteraamatut saami poeedist Askold Bažanaovist „… Jätta jälg igatsetud maale…“

Teistes Murmanski oblasti linnades ja külades avati saami rahvuspüha puhul näituseid, toimusid pidulikud kontserdid, temaatilised tunnid koolides, kohtumisõhtud ja teised üritused.

Ürituste korraldajaks oli   Murmanski oblasti koolasaamide assotsiatsioon ja saamide kogu „Sam Sobbar“.  Üritusi toetas oblasti Põhjarahvaste keskus.

Koola poolsaarel asuvad saamid räägivad valdavalt kildini saami keelt, nende tähtsaimaks keskuseks on  Lujávri (vene k. Lovozero) küla, kus asub ligi 3000 elanikku. 2010. aastal loendati  Venemaal saame 1771, saami keeli valdas aga 353 inimest. Saami keele valdajate arv on viimasel ajal kiiresti vähenenud. Veel 2002. aastal valdas saami keeli 785 inimest.

Lisaks kiirelt vähenevale saami keelte kõnelejaskonnale jagub saamidel teisigi probleeme, mis põhiliselt on seotud maa-, vete- ja loodusvarade kasutamisõigusega seotud küsimustega.

 

Fenno-Ugria Asutus

Print Friendly, PDF & Email