23. mail tähistatakse lüüdi keele päeva
Hüväd Lüüdin päiväd!
Head lüüdi keele päeva!
nitsiatiivgrupi „Karjala keelele ametlik staatus Karjalas“ liikmed kutsuvad kõiki 23. mail tähistama lüüdikarjalaste päeva.
Lüüdikarjalaste selts aga kutsub sel päeval lüüdikarjalsi mõtlema oma esivanemate traditsioonide peale, ja nad loodavad tekitada virtuaalse koosoleku. Nad on rõõmsad, kui inimesed saadaksid tähtpäevale omaseid virtuaalseid õnnitlusi, mis laaditakse üles VKontakte keskkonnas. Samuti on saidil võimalik tutvuda ka lüüdikarjalaste muusikaga.
Tervheks tulda!
Tere tulemast
Lüüdi selts loodi 1. detsembril 1998. aastal. Lüüdi keele päeva hakati tähistama 23. mail 1999. aastal. Väidetavalt valiti 23. mai põhjusel, et see on ka Lydia, Liidi, Lii ja Ly nimepäev. Lüüdide seas olevat aga mitmeid sellenimelisi naisi. ning nimi “Liidia” sarnaneb ka lüüdi keele enda nimele.
2010. aastal avati sel päeval Karjalas, Aunuse (vn Olonets) rajoonis asuvas Kuujärvis (vn Mihailovskoje) ka lüüdikarjalaste rahvakultuuri keskus. 2019. aastal avati samalaadne keskus ka Petroskois (vn Petrozavodsk).
Iga-aastase sündmuse mõte on ühendada kogu lüüdi rahvast, kes elavad mitmel pool Karjalas, kompaktsemalt aga idaosas. Tavaliselt on seda päeva tähistatud suurte pidustustega mõnes rahvuslikumas Karjala külas, aga sedapuhku jäävad need koroonaviiruse tõttu ära.
Lüüdikarjalasi on u 5000, kellest lüüdikarjala keelt räägib vaid 200 inimest. Lisaks jaguneb lüüdi keel veel kolmeks murdeks: põhjalüüdi, kesklüüdi ja Küjärve lüüdi. Sõna lüüdi tuleneb vene sõnast ljudi (inimesed). Lüüdi keelt võib pidada karjala keele murdeks või omaette keeleks. Keelt räägitakse Karjala vabariigi idaosas Petroskoi läheduses Äänisjärve ääres. Keeleliselt on lüüdikarjala keel lähedane vepsa keelele.
Et lüüdid on omaette rahvas, arvavad Soomes tegutsev Lüüdi Selts ja Küjärvelt pärit Miikul Pahomov. Luuletaja ja keeleteadlane Pahomov on kirjutanud palju nii teaduslikke artikleid kui publitsistikat, tõestamaks, et lüüdi on omaette keel. Lisaks on ta viljakas luuletaja, nii et ta on kirjutanud ka märgatava osa lüüdi kirjandusest.
- Lüüdilaine Siebr, Lyydiläinen Seura – Lüüdi seltsi koduleht.
- Lüüdi keelest, kultuurist ja kirjandusest pikemalt (Wikipedia).
