Venemaalt lahkuma sunnitud põlisrahvaste esindajad võtsid vastu deklaratsiooni

14. – 17. aprillini toimus USA-s Washingtoni osariigis asuval Orcase saarel Lummi põlisrahva territooriumil rahvusvaheline konverents, mis oli pühendatud  Venemaa Põhja, Siberi ja Kaug-Ida väikesearvuliste põlisrahvaste praegusele olukorrale. Ürituse korraldasid rahvusvaheline fond „Batani“,  Venemaa rahvusvaheline põlisrahvaste komitee, portaal „Venemaa põlisrahvad“ ja organisatsioon „Venekeelne Ameerika Venemaa demokraatia eest“.

Konverentsil võeti vastu “Orcase saare deklaratsioon: lepituse ja austuse avaldus“. Dokument on tunnistus Venemaa tegevusest põlisrahvaste õiguste mahasurumisel,  nende tagakiusamisest ja kahju tekitamisest. Samas loodavad põlisrahvaste esindajad siiski, et dialoogis Venemaa kodanikuühiskonnaga on võimalik olukorda parandada ja usaldust taastada. Konverentsil kogunenud põlisrahvaste esindajate seisukohad erinevad täiesti Venemaa põlisrahvaste assotsiatsiooni (RAIPON) seisukohtadest, kes on igati toetanud Venemaa riigivõimu poliitikat põlisrahvaste suhtes ja üldisemaltki. Vene riigi poolt toetatud RAIPON võtab tihtipeale sõna ÜRO põlisrahvaste foorumil, neis sõnavõttudes avaldatakse eelkõige tänu Vene riigile ja riigi presidendile Putinile.

Alljärgnev on deklaratsiooni tõlge ilma kommentaarideta.

Orcase saare deklaratsioon: lepituse ja austuse avaladus

Sissejuhatus

Meie, Venemaa Föderatsiooni Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste ning Venemaa kodanikuühiskonna esindajad, kes seisavad meie riigi demokraatliku arengu eest,

• kogunesid Orcase saarele, mis on Lummi rahva traditsiooniline maa, ja avaldasid oma esindajatele siirast tänu solidaarsuse eest,

• olles teadlikud Venemaa keiserliku koloniseerimise, sunniviisilise assimileerimise ja Põhja, Siberi ning Kaug-Ida põlisrahvaste õiguste süsteemsete rikkumiste ajaloolistest tagajärgedest,

• lähtudes ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni põhimõtetest, võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse demokraatlikke nõudeid ja täites Venemaa rahvusvahelisi kohustusi Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste õiguste tagamiseks;

me deklareerime, et Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaid on sajandeid füüsiliselt hävitatud, poliitiliselt ja usuliselt taga kiusatud, sunniviisiliselt ümber asustatud ning neilt on ära võetud juurdepääs maadele ja loodusvaradele, mis on nende traditsioonilise eluviisi, majandustegevuse, kultuuri ja ümbritseva maailmaga vaimse ühenduse aluseks. Need teod on põhjustanud põlisrahvastele, nende identiteedile ja enesemääramisõigusele tohutut kahju ning viinud nende arvu katastroofilise vähenemiseni ja mõne rahva täieliku kadumiseni.

Kogu selle aja jooksul on põhinenud ja põhineb Venemaa riigi majandus koloniseeritud aladelt ammutavate loodusvarade kasutamisel, mis jätkub ka praegu. Alguses oli see karusnaha tootmine, seejärel puit, nafta, gaas, metallid ja muud mineraalid. Me mööname, et sarnased ajaloolised koloniseerimis- ja assimileerimisprotsessid on mõjutanud põlisrahvaid paljudes maailma riikides, kuid märgime ka, et mitmetes demokraatlikes riikides on astutud olulisi samme mineviku ülekohtu tunnistamiseks ja õigluse taastamiseks: /…/

Mineviku vigade tunnistamine

Me nõuame ülestunnistust, et Venemaa, nagu ka teised Euroopa impeeriumid, on viinud ajalooliselt läbi uute maade vallutamise ja koloniseerimise poliitikat, saades sellest tohutut majanduslikku kasu. Vene impeerium, seejärel NSVL ja tänapäeva Venemaa kasutasid neid territooriume loodusvarade kaevandamiseks ja majanduslikuks rikastumiseks, eirates põlisrahvaste õigusi. Kuigi Vene impeeriumi, NSV Liidu ja tänapäeva Venemaa riiklikud struktuurid on kuulutanud välja erisuhted põlisrahvastega ning on püüdnud neid rahvaid säilitada ja arendada, oli see suuremal määral paternalismipoliitika, mis hõlmas ja hõlmab:

• põlisrahvaste maade äravõtmist;

• põlisrahvaste juhtide represseerimist ja nende omavalitsuse mahasurumist;

• internaatkoolide vaidlustamata vägivaldne poliitika, mis viis perekondlike ja kultuuriliste sidemete hävitamiseni, sunniviisilise assimileerimiseni, põlisrahvaste identiteedi hävitamiseni, emakeele ja traditsioonide kadumiseni (nn varastatud põlvkondade probleem);

• põlisrahvaste territooriumide majanduslikku ekspluateerimist ilma nende eelneva, vaba ja teadliku nõusolekuta ning arvestamata nende huve ja tagajärgi nende traditsioonilisele eluviisile;

• põlisrahvaste õiguste kaitsmise rahvusvaheliste kohustuste eiramist, hoolimata Venemaa kehtiva põhiseaduse artikli 69 sätetest, mis tagavad põlisrahvaste õigused vastavalt rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingute üldtunnustatud põhimõtetele ja normidele.

Ühine tee leppimiseni

Tänapäeval on Venemaa president Putini autoritaarse valitsuse all, kes jätkab koloniaalpoliitikat nii riigis kui ka välismaal. Agressiivsed sõjalised operatsioonid, sealhulgas Ukraina täiemahuline sissetung, näitavad rahvusvahelise õiguse põhimõtete eiramist ja ekspansionistliku poliitika edasist tugevdamist. Me kuulutame, et leppimine ja austus ei piirdu ainult minevikuvigade tunnistamisega, vaid on ka tingimuseks ühise õiglase tuleviku ehitamiseks, mis põhineb võrdsusel, ajaloolisel õiglusel ja rahvusvahelisel õigusel. Oleme valmis tegema koostööd demokraatlike jõudude, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste partneritega nende muutuste saavutamiseks. Usume, et postimperiaalse Venemaa poliitiline süsteem peab vastama rahvusvahelises õiguses sätestatud normidele, mis tagavad põlisrahvaste õiguse enesemääramisele, traditsioonilistele territooriumidele ja ressurssidele ning kultuurilisele arengule, nagu on määratletud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis.

Meie, Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste esindajatena lähtume arusaamast, et meie väikese arvu ja asustuse eripära tõttu ei eelda meie rahvaste enesemääramise tee omaette riikide loomist praegusel Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Sellega kooskõlas peame oluliseks ühendada oma jõupingutused Venemaa demokraatlike opositsiooniorganisatsioonide ja -liikumistega, et seista vastu praegusele režiimile. Samal ajal austame teiste rahvaste püüdlusi, kes saavad oma õigusi ja poliitilisi püüdlusi realiseerida muul viisil. Me kutsume kõiki osapooli üles alustama dialoogi, mille eesmärk on probleemide rahumeelne lahendamine, ning loobuma vägivallast kui poliitiliste vaidluste vahendist.

Me kuulutame välja alalise platvormi loomise dialoogiks Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste esindajate ning Venemaa kodanikuühiskonna vahel. Esimese sammuna oleme valmis alustama järgmiste ülesannete elluviimist:

1. Teostada Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste õiguste rikkumiste pidevat seiret ja osutada abi nende kaitsmisel, samuti edastada selle seire tulemusi ÜRO-le, teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja teistele huvitatud isikutele.

2. Koordineerida akadeemilist, hariduslikku ja ekspertiisitegevust koloniaalpoliitika tagajärgede analüüsimiseks, ajaloolise mälu taastamiseks ning Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste probleemide uurimiseks.

3. Töötada välja seadusandlikke algatusi ja regulatiivsete õigusaktide eelnõusid, mille eesmärk on taastada Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste õigused.

4. Kaasata arutellu Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste esindajate ja osalejate laiem ring, Venemaa kodanikuühiskonna, teadlaste, poliitikute, inimõiguste kaitsjate, aktivistide, ajakirjanike hulgast ning korraldada ka leppimisele ja õigluse taastamisele suunatud kohtumisi, konsultatsioone ja muid üritusi.

Usaldame selle platvormi töö koordineerimise Rahvusvahelisele Põlisrahvaste Arengu ja Solidaarsuse Fondile “Batani”.

Kutsume kõiki Venemaa demokraatlikke jõude, kodanikuühiskonna esindajaid, rahvusvahelisi organisatsioone ja põlisrahvaste kogukondi üles seda protsessi toetama ja osalema tuleviku kujundamises käesolevas deklaratsioonis sätestatud põhimõtete alusel. Pärast demokraatia kehtestamist Venemaal püüame rakendada järgmisi samme, mis on vajalikud põlisrahvaste õiguste tunnustamiseks:

1. Parlamentaarse komisjoni loomine põlisrahvaste õiguste rikkumiste uurimiseks, olenemata aegumistähtajast.

2. Põlisrahvaste koloniseerimist ja õiguste rikkumisi käsitleva riikliku aruande koostamine, mis oleks sarnane Kanadas, Norras ja Austraalias koostatud dokumentidega.

3. Sõltumatu organi loomine, mis kaaluks põlisrahvaste nõudeid maa ja kultuuriliste õiguste küsimustes.

4. Põlisrahvaste õigusi oma esivanemate maadele ja loodusvaradele tunnustava seaduse vastuvõtmine.

Osalejad väljendavad oma valmisolekut koostööks ja järjepidevaks tööks leppimise, ajaloolise õigluse tunnustamise ning Põhja, Siberi ja Kaug-Ida põlisrahvaste õiguste tagamise eesmärkide saavutamiseks.

ALLKIRJAD:

• Berezhkov Dmitri, itelmeen, portaali „Põlisrahvaste Venemaa“ toimetaja

• Vaipan Grigori, advokaat

• Dmitri Valuev, organisatsiooni „Vene Ameerika Venemaa Demokraatia Eest“ president

• Nadežda Valueva, „Vene Ameerika Venemaa demokraatia eest“ koordinaator

• Vjuškova Maria, teadur, Rahvusvahelise Põlisrahvaste Arengu ja Solidaarsuse Fondi „Batani” ekspert

• Garmazhapova Aleksandra, avaliku elu tegelane, Vaba Burjaatia Fondi juht

• Danilov Andrei, saam, Venemaa Põlisrahvaste Rahvusvaheline Komitee

• Zaotshnaja Tian, itelmeen,  ​​​​Venemaa Põlisrahvaste Rahvusvaheline Komitee

• Zdor, Mark, tšuktši, Venemaa Põlisrahvaste Rahvusvaheline Komitee

• Vladislav Inozemtsev, Euroopa Analüüsi- ja Strateegiakeskuse CASE-Centeri kaasasutaja

• Jelena Kostjutšenko, ajakirjanik

• Stefania Kulaeva, diskrimineerimisvastane keskus (ADC) „Memorial”

• Jelena Lukjanova, Vaba Ülikooli professor, õigusteaduse doktor, Venemaa Sõjavastase Komitee liige

• Pivovarov Andrei, poliitik

• Sobol Ljubov, Venemaa poliitik