Venemaa Riigiduuma esimees Sergei Narõškin kutsus üles taastama tõlkekoole
Venemaa Riigiduuma esimees Sergei Narõškin kutsus üles taastama tõlkekoole
Narõškin esines Venemaa rahvaste keelte säilitamisele ja arendamisele pühendatud nõupidamisel üleskutsega taastada Venemaal koolid, kus õpetataks kirjanduslikku tõlget, eelkõige rahvuskeeltest vene keelde. Ta meenutas, et nõukogude ajal tehti palju selleks, et väikerahvaste keeltes ilmunud andekas proosa ja luule tõlgitaks ka vene keelde ja saaks seetõttu kogu maailmas kättesaadavaks. Riigiduuma esimees märkis, et Venemaa on endiselt rikas omapäraste ja andekate rahvuskeeltes kirjutavate kirjanike poolest, kelle loomingut tuleks tõlkida vene keelde, et see saaks mitmekeelse Venemaa kultuuri kullafondi osaks. See olevat eriti tähtis praegusel globaliseerumisajastul, mil suur osa maailma keelepärandist on hävimisohus. Seetõttu on plaanis taastada kirjandusliku tõlke kool ning toetada rahvuskeelsetest teostest tõlgete väljaandmist. Kohtumisel osalesid kirjanikud, tõlkijad ja kirjandusteadlased erinevatest Venemaa regioonidest.
Narõškin rõhutas, et kuigi vene keel on paljude miljonite inimeste jaoks nii emakeel kui riigikeel, suhtuvad nad austavalt oma riigi paljurahvuselisse kultuuri ja ajalukku ning emakeel on tohutu rikkus, mida tuleb säilitada ja kaitsta.
Udmurdi ajakirjanik Aleksei Arzamazov kurtis Riigiduuma esimehele, et udmurdi kirjanike debüütraamatuid finantseeritakse Eesti ja Soome fondide kaudu, mis seob neid Euroopa Liidu riikidega ning oma loomingus assotsieerivad nad end üha rohkem Euroopa riikide ja sealsete kultuurifondidega aga mitte Moskvaga. Arzamazov väljendas lootust, et luuakse asutus, mis rahastaks noori udmurdi ja teisi soome-ugri luuletajaid. Narõškin vastas, et see on tõepoolest probleem, millele tuleb lahendus leida, seda enam, et see Eestist pärit raha ”ei ole nähtavasti eesti raha, vaid pärit teistest riikidest või teisest riigist”.
Allikad: ria.ru
