Venemaa Föderatsiooni soome-ugri vabariigid toetasid taas Putinit
Kolm päeva kestnud Venemaa Föderatsiooni presidendivalimised said läbi. Soome-ugri vabariikides elavad inimesed on Vladimir Putinit taas toetanud, kuid sedapuhku kogus ta neis protsentuaalselt vähem hääli kui riigis tervikuna, teatavasti Venemaa Föderatsioonis kogus ta 87,33 % häältest.
Kokkuvõttes aga sai Putin seekord enam hääli kui 2018. aastal. Nagu arvatagi, tuli protsentuaalselt enim hääli Mordva Vabariigist 89,57 protsenti valijatest toetasid Putinit, järgnesid Mari Vabariik 84,24 protsendiga; Udmurdi Vabariik 81,83, Komi Vabariik 80,49 ja Karjala Vabariik 76,52 protsendiga. Ehk siis Karjalas on Putinil soome-ugri vabariikidest kõige vähem toetust, nagu näitab statistika.
Samas torkab silma, et nii Komimaal, Karjalas kui Udmurdimaal käis valimas suhteliselt vähe inimesi, näiteks Komimaal 58,52, Karjalas 60,21 ja Udmurdimaal 62,55 protsenti võimalikust valijaskonnast. See on oluliselt madalam valimisaktiivsus kui 2018. aastal. Mordvamaal käis aga presidenti valimas 84,97 protsenti valijatest. Nii võime näha suuri erinevusi soome-ugri vabariikide vahel. Tõesti, mida enam on elanikkonna mobiilsust ja võimalust kasutada erinevaid infokanaleid, seda enam võib näha teatavat protestimeelsust. Valimistel mitte osalemine protesti kindlasti ka näitab.
Teistest Venemaa Föderatsiooni presidendikandidaatidest oleks võinud arvata, et suhteliselt palju kogub soome-ugri vabariikides hääli kommunistliku partei esindaja Nikolai Haritonov, kuid see ei pidanud paika. Parima tulemuse tegi hoopis partei „Uued inimesed“ esindaja Vladislav Davankov, kes kogus Karjalas 8,48 % häältest.
Võrreldes 2018. aastaga oli soome-ugri vabariikides kaks korda rohkem rikutud valimisbülletääne. Mingi märk on seegi.
Esitatud andmed on veel Venemaa keskvalimiskomisjoni poolt kinnitamata.
