Vene Föderatsiooni soome-ugri rahvaste üliõpilased hakkavad võitlema natsismi ja neonatsismiga

Foorumi eesmärgiks on korraldajate sõnul järjepidevuse tagamine teadlaste intellektuaalses ja väärtus-maailmavaatelises arengus, andekate noorte meelitamine teadusse ja arendustegevusse, kontaktide loomine Venemaa ülikoolide bakalaureusetudengite ja magistrantide vahel, et vahetada teadustulemusi ja uurimiskogemusi traditsiooniliste vaimsete ja moraalsete väärtuste, fennougristika ja kultuurisuhtluse valdkonnas.

Foorumil on 19 erinevat sektsiooni, lisaks traditsioonilistele soome-ugri rahvaste keeleteaduse, kirjanduse, ajaloo, etnoloogia jne sektsioonidele on lisandunud uued tegevussuunad: ajaloolise mälu säilitamine, ajaloo võltsimise katsetele vastuseismine ning kangelaslikkus võitluses natsismi ja neonatsismiga.

Foorumi võtme- ehk peateema ongi kangelaslikkus võitluses natsismi ja neonatsismiga, vene traditsiooniliste vaimsete ja moraalsete väärtuste kaitsmine ja aktualiseerimine. 

Ehk siis ei midagi kangelaslikust võitlusest rahvuskeelte ja rahvuslike õiguste eest, samal ajal kui Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste keelte kõnelejaskond on kümne aasta jooksul vähenenud poole miljoni inimese võrra.

Foorum toimub 11. korda. Esmakordselt  toimus foorum Joškar-Olas 2013, kandes nimetust „Üliõpilaskogukondade arendamine tänapäevastes tingimustes“. Sektsioone oli seitse: keeleteadus, kirjanduskriitika, tõlketeooria ja -praktika; etnograafia, folkloristika, traditsioonid; arheoloogia, ajalugu, museoloogia;  kaasaegsed haridustehnoloogiad; infotehnoloogia; soome-ugri rahvaste dekoratiiv- ja tarbekunst; üliõpilaste omavalitsuse vormid soome-ugri ülikoolides: kogemused ja lähenemise viisid; soome-ugri noorte algatused: isamaalised, vabatahtlikud, tervise- ja muud projektid.  Esimestest foorumitest võttis osa ka üliõpilasi välisriikidest. Viimastel foorumitel pole välistudengeid olnud, kuid nimetus rahvusvaheline on säilinud.

Venemaal toimuvad üliõpilasfoorumid on olnud omamoodi alternatiiviks igal aastal korraldatavatele rahvusvahelistele soome-ugri üliõpilaskonverentsidele (IFUSCO).  Enamasti toimuvad nad ka enam-vähem samal ajal, näiteks tänavune IFUSCO toimub 27.-31. maini Budapestis Eötvös Lorándi Ülikooli (ELTE) juures.  Kuni 2013. aastani toimusid IFUSCO konverentsid ka Venemaa Föderatsiooni soome-ugri ülikoolides, kuid 2016. aastal jäeti Hantõ-Mansiiskis toimuma pidanud IFUSCO ootamatult ära. Korraldajatel ei lubatud huvilistele põhjendada, miks üritus ära jääb.

Siiski osalesid Venemaa soome-ugri rahvaste üliõpilased ettekannetega hilisemate IFUSCO-de töös, kuid iga aastaga aina vähem. Üha enam oli märgata välismaale saabunud soome-ugri üliõpilaste omaette hoidmist ja hirmu, vene võimudele ei meeldinud nende suhtlus teistes riikides õppivate eakaaslastega. Kahjuks ei anna tänavuse foorumi peateema ka lootust, et Vene Föderatsiooni ja teiste riikide ülikoolides õppivate üliõpilaste omavaheline suhtlus võiks üldse toimuda.

Soome-ugri üliõpilaskonverensti IFUSCO korraldamise traditsioon saab aga tänavu 40 aastat vanaks, esimene IFUSCO toimus 25.-27. maini 1984.aastal Göttingenis.