ÜRO rahvusvaheline põliskeelte aasta avati pidulikult Pariisis

29. jaanuaril 2019 täitus ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriagentuuri UNESCO peakorter Pariisis maailma põlisrahvaste esindajatega, kes osalesid ÜRO Peaassamblee poolt välja kuulutatud rahvusvahelise põliskeelte aasta 2019 pidulik avamine. Kohal käis ka soome-ugri liikumise mitteametlik delegatsioon koosseisus Aleksei Tsõkarev (Nuori Karjala), Svetlana Koltšurina (Ühendus EHHO/Karjala) ja Oliver Loode (Põlisrahvaste arengu keskus/Eesti).

Põliskeelte aasta avaürituse sissejuhataval ümarlaual käsitleti mitmesuguseid põliskeelte jaoks aktuaalseid teemasid, sh keeletehnoloogiate rolli põliskeelte säilimisel ja kaasajastamisel. Mitme põlisrahva esindajad väljendasid ka lootust, et tänavune põliskeelte aasta loob eeldused rahvusvahelise põliskeelte aastakümne väljakuulutamiseks.

Ürituse pidulik osa algas Kanada põlisrahvaste esindajate poolt läbi viidud tseremooniaga, millele järgnes UNESCO peasekretäri Audrey Azoulay tervituskõne. Seejärel esines sõnavõttudega rohkem kui 20 kõnelejat, kelle hulgas oli nii põlisrahvaste kui ka riikide esindajad. Riikidest oli kõige nähtavamal positsioonil põliskeelte aasta juhtkomiteesse kuuluv Vene Föderatsioon, mille delegatsiooni juhtis rahvussuhete agentuuri juhataja Igor Barinov. Kõlama jäi mõte, et Venemaal on põliskeelte säilimise ja taaselustamisega lood head ja et seal pole ükski põliskeel välja surnud. Ka Eesti on rahvusvahelises juhtkomitees, kuid meie riigi esindajad sel üritusel sõna ei võtnud.

Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson pidas kõne 1. veebruaril New Yorgis ÜRO peaassamblees toimunud põliskeelte aasta avaüritusel. Ta rõhutas, et Eesti, kuuludes väiksesse soome-ugri keeleperre, pöörab tähelepanu põlisrahvaste keelte ja kultuuride kaitsele. Keelte kaitsmine on aga osa inimõiguste kaitsest, mis on Eesti jaoks samuti väga oluline.  Eesti on eraldanud põliskeelte aastaks ka 30 000 eurot.

 

Põlisrahvaste esindajad avatseremoonial. Foto: UNESCO

Rahvusvahelise põliskeelte aasta idee käis välja 2016. a jaanuaris ÜRO peakorteris New Yorgis toimunud põlisrahvaste keelte teemalisel ekspertseminaril karjala ja soome-ugri aktivist, praegune ÜRO põlisrahvaste õiguste ekspertmehhanismi liige Aleksei Tsõkarev. Mõte hakkas idanema ja vähem kui aasta pärast, 19. detsembril 2016 kuulutaski ÜRO Peaassamblee välja põliskeelte teema-aasta.  See on  loomulikult paljude osapoolte ühine pingutus, aga üritusel osalenud Oliver Loode sõnul ilma soome-ugri liikumise ja soome-ugri taustaga ÜRO põlisrahvaste ekspertide koostööta seda teema-aastat praegu ei oleks.

Loode arutleb ka,  millist tähendust omab rahvusvaheline põliskeelte aasta Eestile ja laiemalt soome-ugri maailmale: „Kindlasti loob see senisest rohkem ja teistsuguseid võimalusi rääkida soome-ugri põliskeelte olukorrast ja väljavaadetest. Isiklikult loodan ma, et see ei saa toimuma tavapärases pessimistlikus toonis (st, et soome-ugri põliskeelte olukord läheb aina viletsamaks), vaid et tasakaalustame oma muresid heade näidete esitlemisega kohaliku tasandi soome-ugri keeleaktivismist. Loodan, et toetame nõu ning jõuga inimesi, kes igapäevaselt, sageli põhitöö kõrvalt ning ilma igasuguse rahastuseta tegutsevad oma keele säilimise ja arendamise nimel. Neid inimesi on pea iga soome-ugri põlisrahva seas ja just nendest võib kõige rohkem sõltuda nende keele ja seeläbi rahva elujõulisus järgmistel aastakümnetel. Rahvusvaheline põliskeelte aasta võiks ärgitada rohkemgi inimesi sellele raskele, kuid tänuväärsele teele astuma, kuid selleks on vaja tuua häid näiteid ja eeskujusid. Rahvusvaheline põliskeelte aasta on ka võimalus soome-ugri keeleaktivistidele senisest rohkem rahvusvaheliselt võrgustuda ja saada osaks laiemast maailma põliskeelte hoidjate ja edendajate võrgustikust“.

Eesti

 

Fenno-Ugria

Vasakult: Oliver Loode, Aleksei Tsõkarev ja Svetlana Koltshurina. Foto erakogu

Print Friendly, PDF & Email