Ülo Tulik: Setomaa Kuningriik väärib oma valda

Kui vabariigi valitsus korraldas märtsikuu sombusel päeval oma istungi Narvas, rõhutati, et riik asub senisest tõhusamalt suurendama oma rolli Narva jõe piirkonnas. Kuid millal pidas valitsus oma istungi endise Petseri maakonna territooriumil? Näidates nii oma kohalolekut, panna paika tegevuskava piirkonna taassünniks, märkides konkreetsed sammud, kuidas suurendada oma mõju ajaloolise Petserimaa osades, mis jäävad kontrolljoonel Eesti poolele? Üks nendest tegevuskava sammudest oleks läbi haldusreformi soodustada Seto valla, mille maad praegu jagunevad Mikitamäe, Värska, Meremäe ja Misso valla vahel, moodustamist seniste ajalooliste omavalitsusüksuste põhjal, mis jäävad Eesti territooriumile.

Seto valla loomine aitaks heastada ajaloolist ebaõiglust ning annaks piirkonnale uue hingamise. Kuigi praegused Setomaa valitsejad on öelnud, et haldusterritoriaalne uuestisünd ei too õnne õuele, on see siiski üks konkreetne samm, mis aitab päästa piirkonda võsastumisest ning loob eelduse ühe tugeva ja elujõulise tõmbekeskuse tekkimiseks. Ühes sellega koondub senisest enam tublisid ja aktiivseid kodanikke, keda ühendab soov ja tahe ajada seda õiget asja. Üks vallakeskus ühes moodsa taristuga, mis ühendab ajaloolise Petseri valdu, oleks kindlasti selleks kohaks, mis annab elujõudu kogu piirkonnale ja ühes sellega Eesti riigile.

Setomaal inimestega rääkides tundub, et ühtse valla soovijaid on enam kui vastaseid, aga takistuseks võib saada just kohalike omavalitsuste volikogude liikmete vastasseis. Setomaa Valdade Liit on enda ümber koondanud aktiivsed ja tegusad inimesed, kes oma tegemistega loonud igati positiivse keskkonna, aga oma tegemistest vähe informeerinud just volikogude liikmeid, kes pole leidnud aega end liidu tegemistega kurssi viia. Selle tagajärjel on tekkinud vastuolud, mis võivad saada saatuslikuks ühisvalla moodustamisel. Lisaks on saanud takistuseks parteipoliitiliste seisukohtade kaitsmine kohaliku omavalitsuse tasandil, kus kogukonna huvid on  jäetud tagaplaanile.

Otsus, mille Meremäe vallavolikogu tegi mõni kuu tagasi, küll ainult ühehäälse enamusega – moodustada Võru maakonnas üks omavalitsus – lähtus just seda seisukohta kaitsvate parteilaste antud soovitustest. Siinkohal jäeti tagaplaanile kogukonna huvid. Millega muidu seletada asjaolu, et anname kogukonnast otsustusõiguse ära, midagi vastu saamata. Otsustusõiguse äraandmine kogukonnast on kõige tõsisem viga, mida haldusreformi käigus võidakse teha, ja seda tuleb iga hinna eest vältida. Volikogu vastu võetud otsuse põhjal jäi vastuseta ka põhiküsimus, kuidas pärast selle kavandatud suure omavalitsuse moodustamist luuakse eeldused, et inimeste elu läheb paremaks? Põhiküsimus vajab vastust ja selle saab selgeks kogukonnaga suheldes, mitte parteikontoreid külastades, kuigi ka viimasest võib teatud kasu saada.

Praegused teated Setomaast ajakirjanduses jätavad mulje, et riik on siin kohal ainult siis, kui toimub kas midagi põnevat või negatiivset. Samas siin elab ligi 4000 tublit ja hoolast elanikku, kelle ülesanne on säilitada üht unikaalsemat keelt ja kultuuri ning olla Eesti riigi visiitkaardiks. Kuigi nende vaimujõud on suur, jääb neist väheseks, et hoida elujõulisena seda riigi jaoks niivõrd olulist territooriumi. Selleks on vaja anda neile uus võimalus ning hoog. Ühtne ja elujõuline Seto vald on üks neist võimalustest ühes tasuvate töökohtade, elujõulise ettevõtluse ning kõige selle juurdekuuluvaga.

Olen veendunud, et haldusreform tehakse seekord ära, ja inimesed saavad siin kaasa rääkida veel käesoleval aastal, sest uuel aastal teeb riik selle lihtsalt jõuga.

Ülo Tulik, 27.03.2016

Postimees