170 aastat tagasi algas Ungaris vabadusvõitlus

15. märts on Ungari rahvuspüha, 1848.–1849. aasta Euroopa revolutsioonilaines alanud vabadusvõitluse alguspäev. Sel päeval 1848. aastal alustasid Austria keisririigi alla kuulunud ungarlased luuletaja Sándor Petőfi juhtimisel aktiivset võitlust oma poliitiliste ja rahvuslike õiguste eest.

Sündmused said alguse Budapesti kohvikust Pilvax, kust noored haritlased siirdusid tänavatele. Rahvusmuuseumi ette kogunes meelt avaldama tuhandeid budapestlasi. Esimest korda loeti vaimustunud rahvahulgale ette Petőfi kuulus “Rahvuslaul”, vallutatud trükikojas trükiti ungari rahva 12 demokraatlikku nõudmist, mille Viini õukond oli sunnitud esialgu ka rahuldama.

Kuigi lootusrikkalt alanud sündmused lõppesid tänu Vene tsaariarmee appi tulekule 1849. aasta sügisel kibeda lüüasaamisega, kujunes 15. märtsist kätte võidetud vabaduse säilitamise ja kaotatud vabaduse taassaavutamise sümbol.

Lähenevad parlamendivalimised (08.04) sunnivad kõiki poliitilisi jõude kasutama rahvuspüha oma viimaste pingutuste tegemiseks. Riiklik tähistamine toimub seekord parlamendihoone ees Kossuthi väljakul, kus juba hommikul heisati rahvuslipp ja kus kell 14 peab pidupäevakõne Ungari peaminister Viktór Orbán. Keskpäeval suunduvad sinna Bemi väljakult üheskoos valitsusmeelsed ungarlased, toetamaks Ungari sõltumatust Euroopa poliitikast ja sisserändajate ohustatavat turvalisust. Kohale on toodud ka 11 bussitäit Ungari poliitikat toetavaid poolakaid.

Budapestis korraldatakse ka teisi meeleavaldusi. Oktogoni väljakult algab traditsiooniline, alternatiivne ja irooniline Kahesabalise Koera Partei rahumarss, mille loosungiks on „Maha demokraatia!“. Fővámi väljakul toimub vasakpoolse opositsiooni meeleavaldus,  revolutsioonijuhi Lajos Batthányi memoriaali  juures kogunevad  parempoolse partei Jobbik pooldajad.

Need, kes soovivad rahvuspüha tähistada pere ringis, võivad suunduda Buda kindlusesse käsitöölaadale, vabaõhukontserditele ja tantsutuppa.

Allikad:

Ungari maa, rahvas, kultuur. Tartu 1999

hvg.hu