Soome-ugri mõtterännakud

Ilmunud on Fenno-Ugria Asutuse aastaraamat „Soome-ugri sõlmed 2020“!
Seekordne aastaraamat jätkab põlisrahvaste keelte turgutamise ja õpetamise lainel, sest algas ÜRO põliskeelte kümnend. Mitmed kirjutised aastaraamatus puudutavad otseselt soome-ugri keelte õpetamist ja õppimist, aga näiteks ka filmiõpet põhjahantide, karjalaste, marilaste jt. seas. Sellest mitu aastat kestnud suurprojektist kirjutab dokumentalist ja filmipedagoog Eva Kübar.

Kui seni on teadvustatud, et meie sugulasrahvaste ellujäämise võtmeküsimusi on omapärase linnakultuuri kujunemine ja moderniseerumine, siis viimasel ajal on sellele lisandunud vajadus luua omakeelset küberruumi. Digikultuuri aasta raames Tallinnas toimunud võrgukonverentsi tulemusi tutvustab Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes.

Nagu tavapäraselt leiduvad aastaraamatust ülevaated kultuurisündmustest, teiste seas kultuuripealinna avamisest Baskortostani marilaste külas Miskanis, Ingeripäeva tähistamisest Narvas ja muidugi hõimupäevadest Tallinnas ja Tartus. Veel kirjutatakse Veljo Tormise müsteeriumi “Lindude äratamine” kontsertlavastusest, mida esitati helilooja sünnikodus Kõrveaial.

Kuna reisid hõimurahvaste juurde olid eelmisel aastal pärsitud, siis kirjutavad Tiiu ja Enn Ernits oma mõnekümne aasta tagusest retkest Tihvini karjalaste juurde. Ojati-Vepsa Ladva külas elanud Maria Abramovat meenutavad ja tema eluteed kirjeldavad aga Madis Arukask ja Eva Saar.

Fennougristika on valdkondadevahelise uurimistöö tulemusel jõudmas uuele tasandile. Ülemöödunud aastal ilmus arheoloog Valter Langi suurepärane monograafia “Läänemeresoome tulemised”, mis on tänaseks tõlgitud ka soome keelde. Raamatust kirjutavad Anti Lillak ja Helsingi ülikooli fennougristika professor Riho Grünthal.

Loomulikult on ikka neid, kes on pälvinud tunnustust ja auhindu teaduse, ühiskondliku tegevuse või kirjanduse alal. 

Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

Toimetaja: Taisto-Kalevi Raudalainen
Keeletoimetaja: Kristi Kingo
Küljendaja: Sirje Ratso
Kaanekujundus: Peeter Laurits
Tõlge vene keelde: Alla Lašmanova
Trükikoda: JustPrint OÜ

Kaanekujunduses on kasutatud fotot loitsivast nganassaani šamaanist Demnimest, keda Lennart Meri poolt 1977. aastal korraldatud ekspeditsioonil filmis Rein Maran.

Udmurdid astuvad meile 4 sammu lähemale

Soome-ugri rahvaste maailmakongressi kultuuriprogrammi raames on võimalik lähemalt tutvuda udmurdi rahvaga, viimase aasta jooksul on Eestis ilmunud koguni neli seda omapärast, päikesepaistelist rahvast tutvustavat raamatut. Raamatuid tutvustab etnoloog ja fennougrist Eva Toulouze.

Eva Toulouze „Minu Udmurdimaad” on raamat, milles autor soovib tutvustada udmurtide asustatud alasid oma isikliku kogemuse kaudu. Esimest korda käis autor Udmurdimaal 1990. aastate alguses ning edasi käis ta seal aastaste ja pikemate ajavahedega 2015. aastani, pärast seda veel palju sagedaminigi. Raamatus tutvustatakse peale Udmurdi Vabariigi ka udmurtide asualasid Baškortostanis ja Tatarstanis. Palju tähelepanu osutatakse udmurtide usutavadele, mis on peamiselt turgi rahvastega asustatud aladel veel tänapäevalgi täiesti elavad. Teose lõpuosas esitatakse mõningad portreed: tutvustatakse kirjanik Viktor Šibanovit, noor teadlast ja „estraaditähte“ Nikolai Anisimovi ning autori pikaajalist sõbrannat, külanaist Olga Mazitovat ja tema Lõuna-Udmurtias asuva koduküla teisi värvikaid tegelasi. Kuna kõik kirjeldatud külaelanikud on nüüdseks surnud, pakub raamatu see osa võimaluse süveneda surmaga seotud rituaalidesse.

Udmurdi rahva kultuuri vaadeldakse raamatus mitme nurga alt, ka kronoloogilisel teljel kulgevad tekstid on mitut laadi: leidub mälestusi, teadusartikleid, välitööpäevikute katkeid, esseistlikke mõtiskelusid. Kaleidoskoopilise lähenemise eesmärgiks on aidata lugejat siseneda sellesse maailma ühes autoriga ning süveneda sellesse aina põhjalikumalt. Piltide paljusus aitab jutustatut visualiseerida ja konkretiseerida. 

Lisaks tutvustab Eva Toulouze järgmisi raamatuid:

Pchelovodova I. V., Anisimov N. V. raamatut “Lõunaudmurtide Laulud” – Песни южных удмуртов. Вып. 4 [Songs of Southern Udmurts. V. 4]. Izhevsk-Tartu, 2020. 376 p. (Udmurt folklore). [Пчеловодова И. В., Анисимов Н. В. Песни южных удмуртов. Вып. 4. Ижевск-Тарту, 2020. 376 с. (Удмуртский фольклор).]

Raamatusse on kogutude laulude repertuaar kuuest udmurdi külast, ehk Kijassovo rajooni udmurtide küladest. Raamatus on sisukas sissejuhatav uurimus vene, inglise ja keeles, noteeritud laulude viisid ning sõnad udmurdi keeles vene ja inglise tõlgetega. Lisaks kuulub kogumiku juurde mälupulk koos laulude lindistuste ja videoga välitöödest..  

Toulouze Eva, Anisimov Nikolai 2020. Spring rituals of the Varkled-Bödya Udmurt / Весенние обряды удмуртов д. Варклед-Бодья ELM Scholarly Press / Научное издательство ЭЛМ, Tartu 2020

Kakskeelne raamat keskendub legendaarse küla Varkled-Bod’a neljal kevadrituaalil, kus autorid on käinud 2017.a. Inglise ja venekeelne tekst tutvustab ja kommenteerib neid rituaale, millega saab samuti tutvuda raamatu keskel olevas pildilisast ja nejljast filmist, mida sisaldavad lisana DVD. Need rituaalid toimuvad nädal enne kristlikku ülestõusupüha, mis langeb Suure päevaga. Need on poiste ja tüdrukute initsiatsioonid, kurjavaimude ära ajamine ning isaliini suguvõsa rituaalsed külaskäigud.  

Minnijahmetova, Tatiana. (2019). В поисках удмуртских жемчужин по эстонским архивам. Tartu: EKM Teaduskirjastus

Selles raamatus tutvustab autor udmurdi materjale, mis ta on leidnud Eesti arhiividest ja raamatukogudest. See töövahend annab meile teadmisi sellest, mida on udmurtide kohta kogunenud meie teadusasutustesse.