Kristi Salve 80

Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseum, Fenno-Ugria Asutus
Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ning seda saab jälgida ka otseülekandena

11.00–11.05 Tõnis Lukas: Tervitussõnad
11.10–11.30 Irma Mullonen: Фольклорные сюжеты в народной интерпретации «женских» топонимов Карелии
11.30–11.50 Irina Vinokurova: Вепсская свадьба сельских предпринимателей (по материалам рукописи уроженца Шимозера К. А. Силакова)
11.50–12.10 Zinaida Strogalschikova: О материалах первой экспедиции М. И. Муллонен к вепсам (сентябрь 1961 г.)
12.10–12.30 Risto Järv: Rändavad tegelased, rändavad jutud. Muinasjutt „Nõel, kinnas ja ora“ (ATU 90)
12.30–12.50 Madis Arukask: Viht, luud ja stiihiate tekitamine läänemeresoomlastel ja naabritel
12.50–13.10 Mare Kõiva: Sissevaateid putukate maailma – hingeloomad, etioloogiad ja rituaalid

13.10– 13.30 Sirutuspaus

13.30–13.50 Galina Gluhova & Tatjana Vladõkina: Обряды проводов / изгнания насекомых в календарном цикле удмуртов
13.50–14.10 Nadežda Suntsova & Jelena Popova: Дикорастущие виды растений в современных поверьях и обрядах бесермян
14.10–14.30 Eva Toulouze: Pühapaigad Kaama-taguste udmurtide juures
14.30–14.50 Nikolai Anisimov: Природные «индикаторы» смерти в культуре удмуртов
14.50–15.10 Julia Krašeninnikova: Звери, птицы, рыбы: метаморфозы главных персонажей свадебного ритуала (на примере свадебных приговоров)
15.10–15.30 Aleksei Rassõhajev: Вклад коми писателя В. В. Тимина в собирание коми фольклора
15.30–15.40 Liina Saarlo: Näituse „Kassi helge kuju Eesti Rahvaluule Arhiivis“ tutvustus
15.40 Õnnitlemine

Jälgi konverenetsi veebis

Rahvusvaheline konverents kannab pealkirja “Loodus – keskkond – kultuur soome-ugri võtmes” ja see on pühendatud ühe staažikaima eesti folkloori ning meie lähemate keelesugulaste omakeelse pärimuse uurija Kirsti Salve 80. juubelisünnipäevale.

Ta on uurinud eri folkloorižanre: rahvaluule lühivorme oma mitmekesisuses, vanemaid ja uuemaid rahvalaule, itke ja muinasjutte. Salve huvi on pälvinud muistendid ja memoraadid, kalendripärimus ning paljud usundi ja kombestikuga seotud teemad.

Nii nagu on olnud mitmekesine Kristi Salve uurijatee, on mitmekesine ka temale pühendatud konverents. Ettekannetega esinevad Salve kolleegid nii Eestist kui Karjalast, Udmurdimaalt ja Komimaalt. Konverentsil vaadeldakse looduse ja elukeskkonnaga seotud teemade kajastumist läänemeresoome ja teiste hõimurahvaste folklooris ning kultuuritekstides. Juttu tuleb pühapaikadest, pulmadest ja luudadest aga saab ka sissevaateid putukate maailma.

Konverentsi lõpetab Kristi Salvele pühendatud kassipiltide näitus, mida saab vaadata Kirjandusmuuseumi trepigaleriis. Näitus jääb avatuks septembri lõpuni.

KAS TEADSITE, ET Kristi Salve:

on pärit Jõgevamaalt talupidaja perest;
lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonna;
jätkas õpingud TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas;
magistrikraadi väitekirja teema (1995, TÜ) oli “Vaateid liivi rahvakalendrile” ja doktorikraadi (1999, TÜ) väitekiri valmis teemal “Läänemeresoomlaste traditsiooniline vaimne kultuur: pärimusliikide vahelised seosed ja etnilised suhted”;
on töötanud õpetaja ja bibliograafina;
oli aastail 1968–1971 oli Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektori laborant, 1971–1976 F. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV TA Kirjandusmuuseumis rahvaluule osakonna teadur, 1980–1986 rahvamuusika sektori insener ja vaneminsener, 1986–1990 folkloristika osakonna nooremteadur, 1990–2000 (1994. aastast Eesti Keele Instituudi sama osakonna) teadur ning kuni 2007 töötas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina;
uurimisvaldkonnad on läänemeresoome rahvaste (liivi, vepsa, eesti) rahvaluule mitmed liigid ja rahvausund, sh kristlikrahvapärimus. Kõigi mainitud rahvaste juures on ta käinud ka välitöödel.
koostatud ja toimetanud tekstivalimike ja kogumike hulka kuuluvad mh “Vepsa muinasjutte” (1993), “Liivi muinasjutte” (1995), “Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl” (2000), “Rahvajutte Vastseliina kihelkonnast” (2001) ja “Ära sõida rahata Riiga” (2005);
on osalenud väljaannete “Setu lauludega muinasjutud” (1987, koos V. Sarvega) ja “Põhja-Tartumaa regilaulud I” (1989, koos Ingrid Rüütliga) koostamises.
on Emakeele Seltsi, Folklore Fellowsi ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige. Ta on korduvalt kuulunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja selle funktsioone täitnud Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni juhatusse.
on avaldanud enam kui 30 teaduspublikatsiooni.